Advokaadibüroo Mets

23/12/2021

18/11/2021

Vandeadvokaat Tõnu Mets esindas Riigikohtus edukalt laste isa, kelle suhtluskord lastega ei toiminud, kuid lepitusmenetlus maa- ja ringkonnakohtus mõistlikku lahendust ei toonud. Alama astme kohtud olid senise suhtluskorra tühistanud uut suhtluskorda kindlaks määramata.

17.11.2021 määruses selgitab Riigikohtu tsiviilkolleegium, et varasema kohtu määratud suhtluskorra tühistamine lepitusmenetluses ei ole sobilik meede lapse õiguste kaitseks. Kohus ei saa jätta uut suhtluskorda määramata.

Kolleegium andis juhised, millal on suhtluskorra täitmiseks lubatud rakendada sunnivahendeid, millal on õigustatud senise suhtluskorra muutmine ning millal on alust määrata vanema ja lapse suhtlemise korraldamiseks erieestkostja, kus lapsega koos elava vanema (antud kaasuses ema) isikuhooldusõigust piiratakse, võttes temalt otsustusõiguse lapse ja teise vanema suhtlemist puudutavas küsimuses ning tehakse see ülesandeks neutraalsele kolmandale isikule. Menetlus jätkub maakohtus, kus tuleb eeltoodud abinõude vahel valik teha.

Riigikohtu lahend on leitav siit:

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus japõhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuson sätestatud kohtute seaduses.

04/03/2021

Euroopa kohus jõudis lahendini rahvasuus "koeravorsti kaasuseks" kutsutud kohtuasjas.
02.03.2021 otsuses analüüsitakse Eesti Vabariigi õigusnorme isikuandmete töötlemise ja eraelu puutumatuse kaitse seisukohalt elektroonilise side sektoris. Probleemiks on Elektroonilise side seaduse alusel säilitatavad liiklus- ja asukohaandmed, millele Eestis on laialdane ligipääs.
Euroopa kohus tõmbas Eestis seniselt juurdunud praktikale pidurit ning leidis, et kuna andmed võimaldavad teha isiku eraelu kohta täpseid järeldusi, siis peab sellistele andmetele juurdepääs piirduma menetlustega, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmine.
Kas otsus oli kellelegi üllatuseks? Teemaga kursis olnud juristkonna ja valdkonna spetsialistide seas levinud arvamusi arvestades kindlasti mitte.
Loe otsust:

Eelotsusetaotlus – Isikuandmete töötlemine elektroonilise side sektoris – Direktiiv 2002/58/EÜ – Elektroonilise side teenuste osutajad – Side konfidentsiaalsus – Piirangud – Artikli 15 lõige 1 – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 7, 8 ja 11 ning artikli 52 lõige 1 – Õig...

03/03/2021

Värsket praktikat digitaalsete tõendite ja juhatuse liikme vastutuse maailmast.

Riigikohtu üldkogu leidis 03.03.2021 lahendis, et olukorras, kus e-kirjad pärinevad ametialaseks kasutuseks mõeldud e-posti kontolt, mitte mõnelt süüdistatavale kuulunud füüsiliselt andmekandjalt, ei saa neid pidada põhiõiguste rikkumisega saadud lubamatuteks tõenditeks.

Kui äriühingul on tekkinud õigustatud kahtlus, et töötaja, käsundisaaja või juhatuse liige on toime pannud kuriteo või tõsise ametikohustuste rikkumise, siis on lubatud tutvuda tööülesannete täitmisega seotud e-kirjavahetusega. Seejuures peab austama inimese eraelu puutumatust ja välistama selgelt eraeluliste kirjade lugemise, kui need on ühemõtteliselt eristatavad. Sellised e-kirjad ei ole lubamatud tõendid.

Samas lahendis muudeti ka senist arusaama äriühingu juhatuse liikme vastutuse viieaastasest aegumistähtajast. Üldkogu leidis, et juhatuse liikmele võib erandjuhul kahjunõude esitada kümne aasta jooksul, kui tegemist on tahtliku rikkumisega. Viimasele esitasid eriarvamuse Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liikmed riigikohtunikud Peeter Jerofejev, Ants Kull ja esimees Villu Kõve.

Loe otsust: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=1-17-2359/122
Loe eriarvamust: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-17-2359/123

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus japõhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuson sätestatud kohtute seaduses.

30/10/2020

Postimehes ilmus 30.10.2020 vandeadvokaat Tõnu Metsa arvamusartikkel „Deepfake – lahendamatu probleem“.

Tegemist on Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud Meediapädevuse nädal 2020 raames ilmunud tööga.

Artiklis on käsitletud süvavõltsingute olemust, erinevusi klassikalistest kunsti- ja dokumendivõltsingutest, võltsingute tuvastamist ning kehtivat õiguslikku raamistikku koos nõuannetega, kuidas deepfake videotesse kohtumenetluses suhtuda ja mida ette võtta, kui oled deepfake tehnoloogia ohvriks langenud. Kajastatud on ka riigiti teema reguleerimiseks peetavaid arutelusid.

Loe lähemalt paberlehest või internetist:

Deepfake-tehnoloogia keelustamine või piiramine ei ole veel võimalik, kirjutab vandeadvokaat, advokaadibüroo Mets omanik ja TÜ IT-õiguse külalislektor Tõnu Mets.

25/08/2020

Vandeadvokaat Tõnu Mets pidas 25.08.2020 kohtunikele, prokuröridele ja uurijatele Tartu Ülikooli täiendõppeprogrammi „IT-õigus ja digitõendid” raames ettekande „Digitõendi erinevus klassikalistest tõenditest“.

Tõnu on olnud Tartu Ülikooli IT õiguse programmi loomise juures ning ainekursuse „Kohtumenetlus IKT valdkonnas, digitaalsed tõendid, küberkriminalistika ja küberkuritegevus“ väljatöötaja ja vastutav külalislektor. Samuti osaleb ta University of London School of Advanced Study poolt välja antava teadusajakirja „Digital Evidence and Electronic Signature Law Review“ rahvusvahelises toimetuskolleegiumis.

19/05/2020

Advokaadibüroo Mets nõustab kliente ka haldusõiguslikes vaidlustes.

Esindasime Riigikohtus edukalt Viljandi linna, kus abivajava vanema lapsed vaidlustasid linna korralduse, mille alusel esitati lastele arveid nende isale osutatud sotsiaalteenuse tasu hüvitamiseks.

31.03.2020 lahendis selgitas Riigikohtu halduskolleegium, et olukorras, kus abivajava isiku ülalpidajad ei võta osa hooldusteenuse arvete tasumisest, saab kohalik omavalitsus täita ise ülalpidamiseks kohustatud isiku kohustuse ja esitada seejärel käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise nõude abivajava isiku ülalpidamiskohustuslase vastu maakohtusse. See tähendab, et linna poolt korralduse alusel ülalpidamiskohustuslasele arve esitamine on ettepanek hüvitada käsundita asjaajamisest tulenenud kulutused. Sellise nõude maksmapanekuks saab kohalik omavalitsus pöörduda vajaduse korral maakohtusse.

Riigikohtu lahend on leitav siit: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-18-1168/52

Tartu Postimees kajastas 15.05.2020 Kallaste Lasteaed-Põhikooli õpilaste vanemate vaidlust Peipsiääre vallaga seoses Kallaste kooli ühendamisega Kolkja Lasteaed-Põhikooliga. Peipsiääre Vallavolikogu otsuse tulemusena kaotaksid Kallaste linna õpilased alates 4. klassist võimaluse omandada haridust kodulinnas. Vaidlus on Tartu Halduskohtus pooleli, kuid esialgse õiguskaitsega on koolide ühendamise otsuse kehtivus peatatud.

Loe lähemalt: https://leht.postimees.ee/6973592/tartu-luhiuudised

Tartu lühiuudisedKristel Kaljuvee tegevtoimetaja 37 15. mai 2020, 0:00 2 min lugemistKoolide ühendamise tõttu jääb Kallaste suur koolihoone tühjaks. FOTO: Margus AnsuArtikkel kuulatavPostimees digipaketi tellijatele TellijaleKallaste kooli kaotamine jõudis kohtussePeipsiääre vallavolikogu v...

29/11/2019

Vandeadvokaat Tõnu Mets arutles koos idufirma Veriff automatiseerimise juhi Taivo Pungasega tänases Vikerraadio "Huvitaja" saates võltsvideote tehnoloogia üle. Sellised tehnoloogiad võimaldavad erinevate masinõppe algoritmide abil videos oleva inimese näo ja kõne asendada teise inimese omaga, luues selliselt mulje, et isik teeb asju, millega tal tegelikkuses puudub igasugune kokkupuude.
Lisaks käsitleti saates identiteedipettuse probleeme ja räägiti uute tehnoloogiate mõjust kohtupidamisele.
Aitüma Vikerraadio, ERR Tartu stuudio ja saatejuht Jakob Rosin.
Kuula saadet:

Tehnoloogiamaailm on juba mõnda aega kõnelenud võltsvideote tehnoloogiast, mis erinevate masinõppe algoritmide abil võimaldab filmitud videos oleva inimese näo asendada mõne teise inimese näoga, pannes inimesi seega tegema asju, mida nad kunagi teinud ei ole.

11/11/2019

Vandeadvokaat Tõnu Mets esindas Tartu Maakohtus eestkostja kandidaati, kelle mureks oli ametnike poolt peres praktiseeritava islami usu käsitlemine takistusena, mille tõttu ei sobiks ta justkui oma varalahkunud onu laste eestkostjaks. Kliendile heideti menetluses ette näiteks seda, et tema peres ei tähistata jõule ja lastel ei käi seal päkapikke.

Protsessi käigus selgitas kohtunik, et Eesti Vabariigis kehtib usuvabadus ja praktiseeritav usk ei saa olla takistuseks eestkostjaks saamisel. Lapsi esindanud advokaat leidis aga, et probleem ei olevat usus, vaid kultuuris. Keskmisest oluliselt pikemalt kestnud menetluse käigus jõudis kohus pärast esialgse õiguskaitse korras kehtestatud üleminekuperioodi erinevalt lapsi esindanud advokaadist 07.11.2019 jõustunud määruses siiski veendumisele, et eestkostja kandidaat on lastele igati sobivaks eestkostjaks ning mingeid täiendavaid piiranguid eestkoste teostamisele seada vaja ei ole.

04/11/2019

Advokaadibüroo Mets vandeadvokaat Tõnu Mets ning Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi infoturbe töörühma juht Arnis Paršovs analüüsivad teadusartiklis „Time of signing in the Estonian digital signature scheme“ allkirjastamise aja ja digitaalse allkirja kehtivuse problemaatikat. Artikkel avaldati rahvusvahelises eelretsenseeritavas teadusajakirjas Digital Evidence and Electronic Signature Law Review.

Artiklis tehakse ettepanek seaduses allkirjastamise aja tuvastamise nõudest loobuda ning muuta sertifikaatide eluiga viisil, kus sertifikaat väljastatakse omanikule alles pärast ID-kaardi kättetoimetamist ning sertifikaat kehtiks kuni selle aegumise või tühistamiseni. Välistada tuleb olukord, kus kehtetu sertifikaat uuesti kehtivaks muutub ehk loobuda tuleks ka sertifikaadi kehtivuse peatamise võimalusest. Esmajärjekorras tuleks aga täiustada DigiDoc tarkvara, mis näitab praegu allkirjastamise ajana sertifikaadi kehtivuse kontrollimise aega.

Tartu Ülikooli pressiteade: https://www.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikooli-teadlased-leidsid-digiallkirjastamises-norga-koha-pakkusid-oma-lahendusi
Korduma kippuvad küsimused: https://cybersec.ee/timesign
Artikkel: https://journals.sas.ac.uk/deeslr/article/view/5076