BrizFest Legal - Õigusabi

17/04/2024

Riigikohus selgitas, et iga väärtushinnangu avaldamist ei pea lugema õigusvastaseks ja igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine.

Kohus sedastas, et sotsiaalmeedias avaldatud väide on õigusvastane eelkõige siis, kui sellel on alandav, häbistav või naeruvääristav iseloom. Sotsiaalmeedias avaldatud väide, et ametnik töötab ministrile vastu, ei riiva ametniku au sellisel määral, et seda peaks lugema tema au teotavaks rohkem kui tühisel määral.

Lisaks selgitas tsiviilkolleegium, et andmete avaldamine tähendab andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemist. Kolleegium rõhutas, et sotsiaalmeedias teise isiku kommentaarile pelgalt heakskiidu väljendamist ei saa tõlgendada väidete avaldamisena.

Riigikohus tegi pretsedenti loova otsuse, milles ütleb, et igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine.

21/08/2023

Tähelepanu❗️

Teisipäevase kohtuotsusega võttis Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukoha, mille kohaselt väliselt kergliikurit meenutav elektriline tõukeratas, mille valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h, või mille võimsus on suurem kui 1 kilovatt, ei ole kergliikur, vaid mootorsõiduk.

👉 Riigikohtu lahend on täies ulatuses loetav siit: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=4-22-4021/42

👉 Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus.

👉 Liikluses osalev mootorsõiduk peab olema registreeritud. Sellist mootorsõidukit, mida pole lubatud registreerida, ei tohi ka liikluses juhtida. Näites ka karti ja vormelit ei saa arvele võtta.

Kergliikurid on mõeldud sõitma jalakäijatega samas keskkonnas ja sellest on tingitud ka nõuded võimsusele ja kiirusele. Senine praktika tänaval kontrollitud elektriliste tõukerataste puhul on kahjuks näidanud, et kiirusepiiraja on sõidukitel üldjuhul eemaldatud. Nii mõnelgi juhul on selle tulemusena jäänud juhil pooleli juhtimisõiguse taotlemine, sest esmane juhtimisõigus väljastatakse vaid isikule, kellel ei ole kehtivat karistust juhtimisõiguseta sõidu eest.

Enne kergliikuri ostmist/sõidukiga liikluses osalemist, veendu, et sellise sõidukiga üldse tohib avalikus liikluses osaleda.

Turvalist liiklemist❗️

29/05/2023

Otsuse järgi tuleb töötajale vähemalt kord seitsme päeva jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg: 11 tundi pluss 36 või 48 tundi, mis teeb kokku 47 või 59 tundi.

Puhkeaja lisandumisega soovitakse vähendada ületöötamist ning parandada inimeste tervisekaitset. Otsus muudab Eesti senist praktikat töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel ning võib mõjutada nende ettevõtete töökorraldust, kus töötatakse graafiku alusel. Esmaspäevast reedeni kaheksa tundi päevas töötavate inimeste tööaja arvestust see ei mõjuta.

«Seni on loetud töö- ja puhkeaja nõuded täidetuks, kui töötaja saab kord seitsme päeva jooksul 36 või 48-tunnise iganädalase puhkeaja ilma, et sellele eelneks igapäevane puhkeaeg 11 tundi. Muutunud seisukoht võib mõjutada nende ettevõtete töökorraldust, kus töötatakse graafiku alusel ja kus tänased graafikud võimaldavad küllaltki lühikest tööst vaba aega, näiteks kui graafik näeb ette kuus tööpäeva nädalas,» selgitas sotsiaalministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Maria-Helena Rahumets.

Euroopa Kohtu otsuse järgi tuleb edaspidi arvestada kahe tööpäeva vahele jääv 11 tunni pikkune puhkeaeg juurde iganädalasele puhkeajale.

03/05/2023

Riigikohus on selgitanud, millistel tingimustel võib korteriühistus jälgimiskaameraid paigaldada.

Virkko Lepassalu

11/04/2023

Oluline info Riigikohtult, mida pidada silmas vanemate hoonete ostu-müügi tehingute puhul.

29/03/2023

Viktor Turkin:

Vabaabielus olevat inimesed EI ELA eelduslikult seltsingus (RK 3-2-1-109-14). Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka hiljem (nt. RK 3-2-1-129-16). Nii et artikkel on selles osas veidi eksitav.

Mõned Riigikohtu selgitused (mina olin selles asjas ühe poole esindajaks):

"Kolleegium ei nõustu alamastme kohtutega, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) saaks iseenesest lugeda seltsinguks ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj. /.../

Ainuüksi isikute abieluväline kooselu kolleegiumi arvates seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Seltsingu sätete laiendava või perekonnaseaduse (PKS) analoogia alusel kohaldamise kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada nende ühise tegeliku tahtena. Abieluvälisest kooselust ei tulene seaduse alusel sarnaseid kohustusi nagu abielust, mh ei ole pooled kohustatud vastastikuseks toetuseks ja ühise majapidamise korraldamiseks nagu abikaasad PKS § 15 alusel.

Kolleegiumi arvates ei õigusta seltsingu sätete kohaldamist ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel".

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-109-14

„Kümned tuhanded paarid elavad Eestis vabaabielus ja see on faktiliselt nagu abielu: nad elavad koos, kasvatavad lapsi, on ühine leibkond. Õiguslikus mõttes ei ole nad aga abikaasad ja vastastikku pärimisõigust ei oma,“ selgitab Priidu Pärna nii selles artiklis kui ka oma raamatus „Nota...

27/12/2022

Laupäeval 24.12.2022 jõustub töölepinguseaduse muudatus, millega tekib uus töövorm ja mõiste “iseseisva otsustuspädevusega töötaja”. Mida muudatus tähendab ja

25/11/2022

Euroopa Kohus tegi teisipäeval otsuse liidetud kohtuasjades C-37/20 ja C-601/20, milles tunnistas kehtetuks Euroopa Liidu rahapesuvastase direktiivi sätte, mis näeb ette, et äriühingute tegelikke kasusaajaid käsitlev teave peab olema igal juhul üldsusele kättesaadav.

03/11/2022

Uuest aastast suureneb vanaduspensionieas inimeste maksuvaba tulu.

Alates 1. jaanuarist 2023 kehtib vanaduspensioniikka jõudnud inimestele eraldi maksuvaba tulu, mis tagab inimesele tulumaksuvaba elatusmiinimumi keskmise vanaduspensioni ulatuses ja seda sõltumata inimese tulu suurusest.

26/10/2022

Aasta lõpust suur muudatus abielu puudutavates asjaajamistes.

⚭ Abielu- ja lahutusavaldust saab peagi esitada veebis.
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega võetakse abielu- ja lahutusmenetluses kasutusele elektrooniline asjaajamine.

⚭ Edaspidi ei pea abiellumis- ja lahutusavalduse esitamiseks minema perekonnaseisuametisse kohale, vaid avalduse saab esitada ka turvalise veebikeskkonna kaudu. Samuti saab digiallkirjaga kinnitatud abiellumis- ja abielu lahutamise avalduse veebi teel esitada notarile.

⚭ Muudatuste jõustumisel säilib kaheetapiline abielu- ja lahutusmenetlus, mis tähendab, et pärast avalduste esitamist saab abielu jätkuvalt sõlmida vaid isiklikult perekonnaseisuametniku, notari või vaimuliku juures ning ka lahutuspäeval tuleb minna isiklikult perekonnaseisuametisse kohale.

⚭ Abieluavalduse esitamist puudutavad punktid jõustuvad tänavu 30. detsembril ja lahutusavaldust puudutavad punktid 2024. aasta 1. detsembril.

13/10/2022

Justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa) tutvustas kolmapäeval riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, millega täpsustatakse lapse elatise sissenõudmisega seotud õigusnorme ning muudetakse üheselt mõistetavaks sundtäitmisel rakendavate erimeetmete kasutamine.

29/06/2022

Tööinspektsiooni infotelefonile on kuumalaine ajal helistanud arvukalt murelikke töötajaid, kelle töökohas meenutab temperatuur Sahara kõrbe. Tööinspektorid peatavad alates tänasest töö siseruumides, kus temperatuur ületab 30 kraadi.