01/04/2026
Riigikohus jagas selgitusi abikaasade ühisvara jagamisega seonduvalt, kus firma osalus on registris ainult ühe abikaasa nimel, et kuidas siis takistada tolle edasist sahkerdamist.
20. Kuna hageja ja kostja on S-i ühisosanikud, siis saavad nad ÄS § 165 lg 1 järgi osanike otsuseid teha vaid ühiselt ning selleks, et otsuse saaks lugeda vastuvõetuks, peavad otsuse poolt hääletama mõlemad ühisosanikud. See põhimõte ei kehtiks ÄS § 165 lg 1 teise lause järgi vaid juhul, kui osaühingule ei oleks osa ühisest kuuluvusest teatatud (vt ka RKTKo 29.10.2008, 3-2-1-74-08, p 16; 19.11.2008, 3-2-1-99-08, p 15). Praegusel juhul ei saa kostja S-i juhatuse liikmena aga tugineda sellele, et ta ei teadnud osa ühisest kuuluvusest, sest ta on samal ajal osa teine ühine omaja ja käesoleva ühisvara jagamise kohtumenetluse pool. Kuna äriühingu osa kuulub (endiste) abikaasade ühisvara hulka ja osaühing teab sellest, siis on mõlemad (endised) abikaasad osaühingu suhtes osa ühised omajad sõltumata sellest, millised andmed kajastuvad osanike nimekirjas (vt ka RKTKo 08.10.2008, 3-2-1-65-08, p 29; 29.10.2008, 3-2-1-74-08, p 16).
21. ÄS § 144 lg 1 p 31 ja § 182 lg 1 ning äriregistri seaduse (ÄRS) § 13 p 4 ja § 14 lg 1 kohaselt peetakse osanike nimekirja üldjuhul äriregistris (erandid sätestavad ÄS §-d 1821 ja 1822) ning osanikud kantakse osaühingu registrikaardile. Kui registrikaardile on kantud vaid üks osa ühistest omajatest, on registrikanne vale ja osa ühisel omajal, keda ei ole kantud registris peetavasse osanike nimekirja, on õigus nõuda osaühingult ÄS § 165 lg 1 kolmanda lause ja ÄRS § 50 esimese lause alusel enda sinna kandmist. ÄS § 182 lg 14 kohaselt on osanike nimekirja ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude tagamiseks mh võimalik kanda osanike nimekirja vastuväide. Osa ühise kuuluvuse äriregistris nähtavaks tegemine võimaldab registripidajal äriühingu kohta esitatud kandeavaldust lahendades kontrollida, kas avalduse aluseks oleva otsuse tegemisel on seaduses nõutavas korras osalenud kõik osa ühised omajad.
22. ÄRS § 50 teine lause näeb ette, et kui registrikande parandamiseks on vajalik ka kolmanda isiku nõusolek, eelkõige kui kande parandamine puudutab ka kolmanda isiku õigusi, võib huvitatud isik nõuda kande parandamise nõusolekut ka kolmandalt isikult. Kuna osa ühise omaja kandmiseks äriregistris peetavasse osanike nimekirja on vajalik osanike nimekirja kantud ühisosaniku nõusolek, on enda nimekirja kandmist taotleval ühisosanikul juhul, kui osanike nimekirja kantud osa ühine omaja keeldub nõusolekut andmast, õigus esitada lisaks osaühingu vastu esitatavale nõudele ka nõue nimekirja kantud ühisosaniku vastu, paludes kohustada teda seda nõusolekut andma. Sellist hagi rahuldav kohtuotsus asendab TsÜS § 68 lg 5 järgi osanike nimekirja kantud ühisosaniku nõusolekut. Kolleegiumi hinnangul on niisuguse hagi tagamiseks võimalik seada keelde ka osaühingule või osanike nimekirjas olevale ühisosanikule, sest sellisel juhul on hagi eseme ja taotletavate abinõude vahel kohane seos.
Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus japõhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuson sätestatud kohtute seaduses.
