Law Office Mets & Co

25/05/2026

27. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus tõlgendanud VÕS § 6 lg-t 2 liiga kitsalt. Juhtumid, mil aegumise saab jätta VÕS § 6 lg-le 2 tuginedes kohaldamata, ei piirdu üksnes nendega, mil aegumisele tuginev isik on oma õigusi kuritarvitanud või aktiivselt takistanud hagi esitamist aegumistähtaja kestel. Kuigi Riigikohus on pidanud selliseid olukordi tüüpiliseks aluseks aegumise arvestamata jätmisel (vt nt RKTK 11.06.2025, 2-22-6487/73, p 13; 03.05.2016, 3-2-1-20-16, p 33; 10.03.2014, 3-2-1-199-13, p 13), võib hea usu põhimõttest tuleneda vajadus jätta aegumine kohaldamata ka muudel juhtudel. Hea usu põhimõte välistab tuginemise nõude aegumisele kõikidel juhtudel, mil see oleks juhtumi asjaolusid arvestades õigluse põhimõttest tulenevalt ilmselgelt vastuvõetamatu. Seetõttu on kohtul õigus hinnata, kas kannatanu õigus esitada aegunud nõue kaalub erandlikel asjaoludel üles süüdistatava õiguse tugineda aegumisele. Praeguses asjas ongi see nii.

32. Kolleegium hindab veatuks ka maakohtu otsustuse hüvitada kannatanule mittevaraline kahju tema küsitud summas 50 000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määrab kohus VÕS § 127 lg 6, § 134 lg 5, KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooniotsusega (RKKK 11.11.2021, 1-20-3535/66, p 18; RKTK 23.03.2023, 2-21-5449/19, p 15). Maakohus ei ole teinud ühtegi kaalutlusviga, mis võiks anda aluse hüvitist vähendada. Kohus ei ole eksinud mittevaralise kahju hüvitise suuruse seisukohalt oluliste faktide tuvastamisel ega hälbinud kohtupraktikast (RKKK 22.04.2024, 1-22-5835/33, p-d 29-35 koos viidetega). Praeguse juhtumi asjaolusid arvestades ei ole 50 000‑eurone hüvitis VÕS § 134 lg 2 tähenduses ebamõistlikult suur rahasumma.

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus japõhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuson sätestatud kohtute seaduses.

16/05/2026

Riigikohus muutis enam kui 20 aastat kehtinud praktikat kriminaalmenetluses menetluskulude hüvitamisel.

Värskes lahendis leidis Riigikohus, et menetluskulude hüvitamiseks ei pea üldjuhul esitama arveid ega maksekorraldusi. Piisab menetluskulude nimekirjast, kui selle põhjal on võimalik hinnata osutatud õigusteenuse sisu, mahtu ja põhjendatust.

Muudatus võimaldab edaspidi paindlikumaid tasustamiskokkuleppeid ning parandab ligipääsu õiguskaitsele.

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus japõhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuson sätestatud kohtute seaduses.

01/04/2026

Riigikohus jagas selgitusi abikaasade ühisvara jagamisega seonduvalt, kus firma osalus on registris ainult ühe abikaasa nimel, et kuidas siis takistada tolle edasist sahkerdamist.

20. Kuna hageja ja kostja on S-i ühisosanikud, siis saavad nad ÄS § 165 lg 1 järgi osanike otsuseid teha vaid ühiselt ning selleks, et otsuse saaks lugeda vastuvõetuks, peavad otsuse poolt hääletama mõlemad ühisosanikud. See põhimõte ei kehtiks ÄS § 165 lg 1 teise lause järgi vaid juhul, kui osaühingule ei oleks osa ühisest kuuluvusest teatatud (vt ka RKTKo 29.10.2008, 3-2-1-74-08, p 16; 19.11.2008, 3-2-1-99-08, p 15). Praegusel juhul ei saa kostja S-i juhatuse liikmena aga tugineda sellele, et ta ei teadnud osa ühisest kuuluvusest, sest ta on samal ajal osa teine ühine omaja ja käesoleva ühisvara jagamise kohtumenetluse pool. Kuna äriühingu osa kuulub (endiste) abikaasade ühisvara hulka ja osaühing teab sellest, siis on mõlemad (endised) abikaasad osaühingu suhtes osa ühised omajad sõltumata sellest, millised andmed kajastuvad osanike nimekirjas (vt ka RKTKo 08.10.2008, 3-2-1-65-08, p 29; 29.10.2008, 3-2-1-74-08, p 16).

21. ÄS § 144 lg 1 p 31 ja § 182 lg 1 ning äriregistri seaduse (ÄRS) § 13 p 4 ja § 14 lg 1 kohaselt peetakse osanike nimekirja üldjuhul äriregistris (erandid sätestavad ÄS §-d 1821 ja 1822) ning osanikud kantakse osaühingu registrikaardile. Kui registrikaardile on kantud vaid üks osa ühistest omajatest, on registrikanne vale ja osa ühisel omajal, keda ei ole kantud registris peetavasse osanike nimekirja, on õigus nõuda osaühingult ÄS § 165 lg 1 kolmanda lause ja ÄRS § 50 esimese lause alusel enda sinna kandmist. ÄS § 182 lg 14 kohaselt on osanike nimekirja ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude tagamiseks mh võimalik kanda osanike nimekirja vastuväide. Osa ühise kuuluvuse äriregistris nähtavaks tegemine võimaldab registripidajal äriühingu kohta esitatud kandeavaldust lahendades kontrollida, kas avalduse aluseks oleva otsuse tegemisel on seaduses nõutavas korras osalenud kõik osa ühised omajad.

22. ÄRS § 50 teine lause näeb ette, et kui registrikande parandamiseks on vajalik ka kolmanda isiku nõusolek, eelkõige kui kande parandamine puudutab ka kolmanda isiku õigusi, võib huvitatud isik nõuda kande parandamise nõusolekut ka kolmandalt isikult. Kuna osa ühise omaja kandmiseks äriregistris peetavasse osanike nimekirja on vajalik osanike nimekirja kantud ühisosaniku nõusolek, on enda nimekirja kandmist taotleval ühisosanikul juhul, kui osanike nimekirja kantud osa ühine omaja keeldub nõusolekut andmast, õigus esitada lisaks osaühingu vastu esitatavale nõudele ka nõue nimekirja kantud ühisosaniku vastu, paludes kohustada teda seda nõusolekut andma. Sellist hagi rahuldav kohtuotsus asendab TsÜS § 68 lg 5 järgi osanike nimekirja kantud ühisosaniku nõusolekut. Kolleegiumi hinnangul on niisuguse hagi tagamiseks võimalik seada keelde ka osaühingule või osanike nimekirjas olevale ühisosanikule, sest sellisel juhul on hagi eseme ja taotletavate abinõude vahel kohane seos.

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus japõhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuson sätestatud kohtute seaduses.

26/03/2026

18. Kolleegium peab kohtupraktika ühtlustamiseks vajalikuks märkida, et Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Sellest võis järeldada, et VÕS § 1028 lg 1 ei kohaldu juhul, kui sooritus tehti ilma tahteta täita mingisugust kohustust (RKTKo 10.12.2019, 2-16-10632/78, p 11.1). Kolleegiumi hinnangul ei ole mõistlikku põhjendust piirata alusetu rikastumise nõude esitamist olukorras, kus sooritus on tehtud juhuslikult, ilma tahteta mingit kohustust täita. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks muuta oma varasemat seisukohta ning leiab, et VÕS § 1028 kohaldub ka siis, kui isik on teinud teisele isikule õigusliku aluseta soorituse, kuid ei soovinud sellega täita mingisugust kohustust. Seega saab soorituse saaja vastu esitada alusetu rikastumise nõude nii olukorras, kus sooritus tehti igasuguse tahteta täita mingisugust kohustust, kui ka siis, kui sooritusega sooviti täita kohustust, mida ei olnud või mida ei tekkinud või mis langes hiljem ärahttps://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=2-21-10340/60

24/03/2026

52. Olukorras, kus riik peab kontrollima täiendavalt selliste isikute perekonnaelu tegelikkust, kes ei ole saanud õigusliku võimatuse tõttu päritoluriigis abielluda või kooselu registreerida, leevendab halduskoormust see, et püsisuhte tõendamise koormis on taotlejal (eespool p 38; vt direktiivi 2003/86 art 4 lg 3, art 5 lg 2 ning art 11 lg 2 koosmõjus). Kuna rahvusvahelise kaitse taotleja peab esitama andmed perekondlike sidemete, sh elukaaslase kohta rahvusvahelise kaitse taotlemisel (VRKS § 14 lg 7), peaks talle juba selles staadiumis olema arusaadav, et perekonnaliikme staatust tuleb tõendada. Ka on perekonnaga ühinemisele VRKS-i alusel seatud ajaline piirang (VRKS § 46 lg 5). Perekonna taasühinemise võimalikkuse korral muus riigis on elamisloa taotlemisel ette nähtud lisatingimused (VRKS § 46 lg 6).

53. Isegi kui võrreldes abielu ja registreeritud kooselu tegeliku olemasolu kontrolliga on faktilise perekonna loomist välisriigis mõnevõrra keerulisem tuvastada, nähtub justiits- ja digiministri esitatud statistikast (eespool p 28), et VRKS alusel perekonnaliikmena elamisloa saajaid on vähe. Käesolevas asjas on küsimus üksnes isikutes, kellel on olnud õiguslikult võimatu oma päritoluriigis abielluda või kooselu registreerida. Selliste isikute võrra ei tohiks VRKS-i alusel elamisloa taotlejate arv ülemäära suureneda. Täielik ilma eranditeta keeld käsitada pagulase faktilist kooselukaaslast perekonnaliikmena ei ole seega vajalik, kuna eesmärk tagada kontroll sisserände üle ning sisemise rahu kaitse ja eesti rahvuse säilimine on saavutatav põhiõigusi vähem piiravalt moel.

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus japõhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuson sätestatud kohtute seaduses.

11/02/2026

Kolleegium selgitab, et kui hageja tugineb nõude alusena üksnes väidetavale konstitutiivsele võlatunnistusele ega too hagiavalduses esile elulisi asjaolusid, mis viisid väidetava võlatunnistuse sõlmimiseni (vt määruse p 18), siis on hageja jätnud hagiavalduses osaliselt esile toomata hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, mistõttu hagiavaldus on puudustega. Sellisel juhul tuleb kohtul anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, s.o nende eluliste asjaolude väljatoomiseks, mis viisid väidetava võlatunnistuse sõlmimiseni. Kui hageja kohtu määratud tähtajaks puudusi ei kõrvalda, jääb hagi TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata ja juba menetlusse võetud hagi TsMS § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata (TsMS § 3401 lg 2).

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus japõhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuson sätestatud kohtute seaduses.

11/02/2026

Riigikohtu halduskolleegium võttis lahendis nr 3-23-1409/38 seisukoha küsimuses, kas
maksehäireregistri pidaja OÜ Krediidiregister töötles õiguspäraselt andmesubjekti
maksehäire andmeid. Kohtuasi puudutas üksnes seda töötlemistoimingut, kus registripidaja
töötles maksehäire andmeid eesmärgiga avaldada need kolmandatele isikutele päringu
saamisel, ning vaidluse keskmes oli OÜ Krediidiregister tegevuse õiguspärasus
andmesubjekti vastuväite lahendamisel. Halduskolleegium selgitas, et kui andmesubjekt
esitab isikuandmete töötlemisele vastuväite, on edasine avaldamine lubatud vaid juhul, kui
aluseks olev õigustatud huvi on tungiv. Haldusasi 3-23-1409

30/01/2026

OÜ Krediidiregister kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ning ringkonnakohtu ja halduskohtu otsuste resolutsioonid muutmata. Kohtuotsuste põhjendusi tuleb muuta, lähtudes käesoleva otsuse põhjendustest (HKMS § 230 lg 5 p 6). Seega jääb jõusse AKI ettekirjutus-hoiatus, millega AKI kohustas OÜ-d Krediidiregister lõpetama Julianus Inkasso OÜ esitatud maksehäire andmete avaldamine ja need kustutama. Kaebaja rikkus tal lasuvat selgituskohustust. Seeläbi rikkus ta ka asjaolude väljaselgitamise kohustust. Vastutava töötlejana ei ole ta tõendanud, et maksehäire andmete avaldamiseks oli praegusel juhul tungiv õiguspärane põhjus õigustatud huvi näol (IKÜM art 6 lg 1 punkt f, art 21 lg 1), pidades silmas asjaolu, et aegunud maksehäire andmeid võib avaldada vaid erandlikel juhtudel.

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus japõhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuson sätestatud kohtute seaduses.

29/01/2026

Pangaväljavõtet tuleb esmalt küsida juhatuse liikmelt endalt

Kohtuasjas vaieldi muu hulgas selle üle, kas äriühingu juhatuse liikme pangakonto väljavõtet võib tõendina kasutada. Kõigepealt nõudis MTA pangaandmeid juhatuse liikmelt, aga siis tühistas oma korralduse ja pöördus otse panga poole.

Seaduses on sõnaselgelt kirjas, et maksuhaldur peab pöörduma andmete saamiseks kõigepealt maksukohuslase poole. Riigikohus leidis, et see põhimõte laieneb ka äriühingu juhatuse liikmele, kui ta pole ise maksukohuslane.

Riigikohus märkis, et pangakonto väljavõtte edastamine riivab inimese eraelu puutumatust, kuna selle alusel saab teha kaugeleulatuvaid järeldusi tema eraelu ja käitumisharjumuste kohta. Seega on tegu isikuandmetega, mida võib koguda ainult vajalikus ulatuses. Maksuhalduri päringus peab olema ka selgelt kirjas, mis on andmete nõudmise eesmärk, et inimesel oleks võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta.

Riigikohus rõhutas, et alles pärast seda, kui inimene ise on jätnud põhjendamatult andmed esitamata, saab MTA nõuda väljavõtet pangalt. Inimese teadmata nii-öelda tema selga taga võib andmeid küsida vaid erandjuhul, näiteks kui valmistatakse ette vara arestimist. Praeguses kohtuasjas selliseid erandlikke asjaolusid polnud.

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus japõhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuson sätestatud kohtute seaduses.

21/01/2026

Tulebki kaevata edasi kui hüvitis pole õiglane.

Karlos Kolgi lähedastele mõistetud hiigelhüvitisest ei piisa isegi advokaadikulu katteks.