24/05/2026
Hiljuti toimus Tallinnas , mille korraldas Äripäev.
Konverentsil esines ka meie büroo partner ja vandeadvokaat Risto Hübner, kes tegi ettekande Euroopa Liidu tehisintellekti määruse (AI Act) kohta, käsitledes mh järgmist:
• Mida peaks iga ettevõtja uue seaduse kohta teadama - näiteks mida ja kuidas üldse reguleeritakse. Oluline on mõista, et mitte igasugune tehisintellekt ei ole reguleeritud; reguleeritud on tehisintellektisüsteemid, mis vastavad teatud tingimustele.
Samuti rääkis Risto erinevatest riskikategooriatest. Näiteks personalivaldkond saab olema oluliselt mõjutatud, sest paljud värbamise ja töötajate juhtimise kontekstis kasutatavad AI-süsteemid võivad kvalifitseeruda suure riskiga süsteemideks, millele kohalduvad karmid nõuded. Lisaks käsitleti peamisi kohustusi, mis kehtivad suure riskiga tehisintellektisüsteemide, seejuures eelkõige selliste süsteemide pakkujatele ja juurutajatele – need on kaks rolli, millega kaasneb kõige rohkem kohustusi.
• Elulised näited sellest, kuidas uus seadus ettevõtjaid mõjutab juba täna. Risto kogemuse põhjal arendavad paljud ettevõtted praegu tooteid, milles ei ole uue seaduse nõuetega arvestatud. Selle tulemusel võivad ettevõtteid ees oodata märkimisväärsed uued kohustused, eriti kui nad on suure riskiga tehisintellektisüsteemi pakkuja või juurutaja. See võib tähendada ka suuri ja ootamatuid investeeringuid ning vajadust muuta või isegi loobuda senisest ärimudelist.
• Teekaart tehisintellekti määruse rakendamiseks.
Kokkuvõttes soovitas Risto ettevõtetel uueks seaduseks valmistumisega alustada, kui nad ei ole seda veel teinud. Muu hulgas tähendab see töötajate piisavat koolitamist – tasub meeles pidada, et AI-pädevus on olnud seadusest tulenev kohustus juba alates 2025. aasta veebruarist, organisatsioonis kasutatavate AI-süsteemide kaardistamist ning hindamist, kas need kuuluvad mõnda reguleeritud riskikategooriasse. Loomulikult tuleb ettevõtetel teha kindlaks ka oma roll uue regulatsiooni tähenduses, sest just rollist sõltuvad konkreetsed kohustused.
Viimaks, kuid mitte vähem olulisena: tehisintellekti määrus ja isikuandmete kaitse üldmäärus ( ) hakkavad praktikas paratamatult ja sageli kokku puutuma. Kui AI-süsteeme kasutatakse isikuandmete töötlemiseks, peavad ettevõtted tagama vastavuse mõlemale regulatsioonile ning arvestama võimalusega, et üheaegset järelevalvet võivad teha mitmed asutused. Samuti kasvab oluliselt risk võimalike sanktsioonide osas, kui esinevad rikkumised.
