LITIGANTE Õigusbüroo

06/04/2026

Üks uuem tagasiside teie ees! 🙌🏼

Süda tuleb anda igasse oma tegemisse ja kahtlemata annan ma seda ise ka oma kaasustesse - kui usume ise, suudame veenda ka teisi. Üks lihtne, aga alati toimiv tõde.

Aitäh usalduse eest! 🤍

01/04/2026

Lähenev 1. aprill tähendab igal aastal vaid üht - muutub kehtiva miinimumelatise määr.

Viimasel aastal kehtinud miinimumelatis oli 301,74 eurot, ent tarbijahinnaindeksi ja keskmise brutopalga muutuste tõttu tõuseb see summa alates tänasest 318,62 euroni.

Oluline on ikka ja jälle meelde tuletada, et miinimumelatise arvestuses on juba võetud arvesse ka last kasvatavale vanemale riigi poolt makstavat lapsetoetust, s.t et seda eraldi enam miinimumelatisest maha arvestada ise ei tule.

Miinimumelatisele võivad rakenduda ka mõned erandid, mis puudutavad ühes peres kasvavaid mitmeid lapsi, nende väikest vanusevahet või asjaolu, et lahuselav vanem veedab lapsega aasta lõikes vähemalt 7 ööpäeva kuus, ent neis olukordades aitab selgust luua ja heavanemlikke kokkuleppeid sõlmida elatiskalkulaator, mida julgustan soojalt ka kasutama. 🙌🏼

02/10/2025

Ma olen mõnda aega siinsest aktiivsest sotsiaalmeediast eemal olnud, sest päris ausalt öeldes on töökoormus sel aastal olnud lihtsalt erakordselt kõrge. Nagu te juba isegi teate kuulub mu ellu peale juura ka palju muud laste ja peredega seotud huvikaitselist tööd, mis puudutab poliitikakujundamist ja aeg-ajalt siin-seal avalikkusega suhtlemist, mistõttu tuleb mingit lõivu kuskilt maksta.

Aga ma olen tegelikult ikka olemas ja minu missioonitundest kantud soov - selgitada lapsevanematele perekondlikke suhteid reguleerivat seadusandlust lihtsalt ja inimlikult - pole mitte kuskile raugenud. Turbulentsemad ajad on möödas ja hea meelega kuulan teie mõtteid ja muresid, mis enim selgitust vajaksid.

Seega andke julgesti märku, millistel teemadel võiksime arutelud üles võtta ja saame ikka koos targemaks ja oskuslikumaks.. sest egas teie lugudest õpin minagi.

Olge tublid ja ilusat värvilist sügist teile! 🍂

30/04/2024

⚡️Lahutus ja lapsed ⚡️- milline roll on vanematel oma lastega vs vanemail partneritena teineteisega, mis ülesannet täidab lastekaitse, mida tähendab perelepitus, millised on laste ealised ja arengulised vajadused, kuidas ja kellega tekib lapsel kiindumussuhe ja mida on vaja selleks, et see säiliks ning paljust muust olulisest vestlesime hiljuti üksikasjalikult ja reaalsetele näidetele tuginevalt LEGE podcastis.

Mul on siiralt üksnes hea meel, et ülipopulaarse rahatarkuse kõrval on ka need teemad üha enam ja enam avalikkust kõnetama hakanud, sest ma ei väsi kordamast - mida ⭐️teadlikumad, ⭐️kogenenumad ja ⭐️oskuslikumad on lapsevanemad, seda tugevamaid, tervemaid ja elujaatavamaid põlvkondi me kasvatame.

Püüame olla üheskoos need täiskasvanud, keda oleksime vajanud enda kõrvale siis, kui veel alles ise lapsed olime. Kasvatame lapsi armu, mitte hirmuga ning ärgem ruineerigem oma (eks)partnereid ära lihtsalt seetõttu, et meie teed nendega enam ühte rada ei käi. Armastada ja austada saab ka väljaspool paarisuhet, sest just see eeskuju ja eneseregulatsioon ongi peamine, mida me lapsed tegelikult õnnelikuks lapsepõlveks vajavad.

👉 Täispika saate leiad Spotifyst!

Check out tomaslegrant’s video.

22/04/2024

“Igal lapsel on teda armastavatest täiskasvanutest ainult võita.”

Näen vaidlustes üha sagedamini, kuidas lahkuminekujärgse uue elukorralduse sisse seadmine ja sinna tekkivate uute täiskasvanute integreerimine laste ellu tekitab vanematele palju meelehärmi. Aga mitte ainult - täiesti tagaplaanile võivad jääda ühtäkki ka lapse ühe vanema sugulased, vanavanemad ja muud lähedased.

On mõistetav, et lahkuminek ja sellest tuleneva elumuutusega harjumine võtab aega. Psühholoogid ütlevad, et iga lahkuminekuga kaasneb leinalaadne periood, millest lõplikult ülesaamine võib võtta aega kuni kaks aastat. Ja seda ka siis, kui selle aja jooksul on loodud juba uus suhegi.

Seega - see kahtlemata ei ole lihtne, aga me ei tohi kanda enda raskust üle oma lastele. Öeldakse, et ühe lapse üleskasvatamiseks on tarvis tervet küla. See ütlus ei pea silmas klassikalist lapse hooldamist ja järelvalve pakkumist, vaid pigem sotsiaalseid sidemeid ja lähedasi kiindumussuhteid, mida iga laps toe, mõistmise ja empaatia arenemiseks vältimatult vajab.

Mõelgeim või suhetele oma enda sugulastega - vanaema ei saa olla lähedane, kui temaga ei suhelda. Tädi ei saa olla armas, kui temaga kohtutakse üliharva. Ja vanema uus partner ei saa saada lähedaseks, kui teine vanem temast kuuldes raskesti ohkab, jututeema mujale viib või halvimal juhul halvustavaid kommentaare jagab. Lapse elu on tervik - tervik oma isast ja emast - ning seeläbi on osa lapse terviklikkusest ka kõik need inimesed, kes tema vanemate jaoks on olulised.

Ja see kehtib muidugi ka vastupidi. Vanemate lahkuminek on lapsele keeruline väljakutse, ent laps tuleb sellega toime, kui sama teevad ka teda ümbritsevad lähedased. Ükski sugulane ei asu lapse kuuldes üht tema vanemat kritiseerima, vanavanemad ei vali pooli, uued partnerid ei sekku ekspartnerite vaidlustesse. Sageli eksitaksegi just siin enim, adumata, et täiskasvanu võimetus enda emotsioone vaos hoida, kahjustab last enam kui lahkuminek ise.

Ärgem unustagem, et lapsed, kelle ümber on palju armastavaid täiskasvanuid, on õnnelikud lapsed. Neil on nii palju rohkemaid toetavaid täiskasvanuid, kelle pai leevendab valu ja hea sõna valutavat südant, ilma et ema-isa olulisus sellest grammigi kahaneks.

02/04/2024

Tuletan meelde, et alaealisele lapsele makstav miinimumelatis muutub iga aasta 1. aprillil vastavalt tarbijahinnaindeksi ja keskmise brutokuupalga muutustele. See päev oli eile! 🌟

Kui siiani oli miinimumelatise summaks 260,33 eurot kuus, siis alates eilsest, s.o 01.04.2024, on miinimumelatise suuruseks 287,72 eurot kuus ühe alaealise lapse kohta. See sisaldab ka arvutust, et lapsetoetuse (80,00 eurot) saajaks on last alaliselt kasvatav vanem, s.t sellest summast ei tehta enam mahaarvamisi riiklike peretoetuste arvelt.

Kui soovid leida lahkuminekujärgselt teise vanemaga rahumeelset kokkulepet lapse ülalpidamist puudutavates küsimustes, siis võtke julgelt appi Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud elatiskalkulaator. 🤝🏼 See aitab saada aimu, milliseid asjaolusid tuleb just teie pere puhul silmas pidada ning milline kokkulepe oleks ka tegelikult teie laste parimates huvides ning tagab eelduslikult ka nende vajadused.

NB! Ärge siis unustage, et miinimumelatis põhineb eeldusel, et ei rakendu seaduses sätestatud erisused ning teie laste kulud pole keskmisest kõrgemad.

Kuidas on lood sinuga - kas olid muutustest teadlik? 😉

01/04/2024

Juba mõnda aega on mu tegemistel silma peal hoidnud üks Tartu Ülikooli õigustudeng, kes kirjutas mulle väga kindlameelse sooviga oma praktika läbida just minuga - saage tuttavaks Meriliniga! 🌟

Mulle on alati olnud oluline, et praktikat läbivad noored saaksid osa selle valdkonna kõige ehedamatest emotsioonidest vaidluse algusest lahendini välja, kogemaks selle valdkonna kogu ilu ja valu tervikuna. Nii on Merilin viinud minuga läbi mitmeid konsultatsioone, osalenud istungitel ja saanud ka ise oma sõnaseadmisoskust proovile panna, et mõista, kuidas konfliktist saab kohtuvaidlus ning vaidlusest lõpuks ka lahendus. Merilini kirglikkus, südikus ja särasilmsus paistis silma juba esimesel kohtumisel, niiet jään vaid huviga ootama, mis kõik tema pealiskihi alt veel välja koorub. 🤩

Praktika kohta sõnab Merilin ise nõnda:

“Perekonnaõigus kõnetas mind juba enne seda kui õigusteaduskonnas õppima hakkasin. Ise täpselt ei teagi, miks just see valdkond mulle nii väga meeldib - ilmselt on mind mõjutanud olukorrad, kus mõnel sõbral või tuttaval on ette tulnud perekonnaõiguslik probleem, mis on tekitanud minus ebaõigluse tunnet. Olukorrad, kus näed, et inimesel on probleem ning tahaks kuidagi aidata, aga ei oska. Perekonnaõigus on minu jaoks midagi enamat kui lihtsalt õigusnormide tagaajamine. Seda praktiseerides oled sa nii õigusnõustaja kui psühholoog samaaegselt, sest tihtipeale on sinu vastas istuv inimene olukorras, kus talle tundub, et lootust enam ei ole. Lisaks sellele on imeline tunne, kui saad oma oskustega kaitsta ka meie kõige nõrgemaid - lapsi, kes ise oma õiguste eest veel seista ei oska.

Miks valisin just LITIGANTE õigusbüroo? Olen Katrini tegemisi juba mõnda aega Instagrami vahendusel jälginud. LITIGANTE kodulehte ja Instagrami nähes teadsin suhteliselt kohe, et tahaksin seal oma praktika läbida. Mõtlesin, et kui Katrini pühendumus perekonnaõiguse ja oma töö suhtes paistis silma juba läbi interneti, siis milline ta veel päriselus on. Tuli välja, et imeline! Katrin on muutnud õigusega tegelemise uudseks ja huvitavaks. Tema juures praktikal viibides tunned, et oled osa tiimist ning sinu arvamusega ka päriselt arvestatakse.”

Tuult tiibadesse, Merilin! 💫

24/02/2024

Palju õnne, Eesti! 🇪🇪

Olgu meil ühtsust, olgu meil tahtmist, olgu meil lapsi, kelle naeru hele kaja paneb meid seisma vabaduse, iseseisvuse ja sõltumatuse eest. Hoidkem oma väikest, aga nii armsat riiki, ning püüelgem koos selle poole, et me lapsed ka aastakümnete pärast saaks tõdeda, et me päriselt andsime kõik, mida saime ja võisime, et neil oleks turvaline ja kindel paik, kus elada ja oma peregi luua.

Head pidupäeva! 🫶🏼

14/02/2024

Täna on sõbrapäev - klassikaliselt see päev aastas, mil tähistatakse armastust ja sõprust üle kogu maailma.

Ma tunnen, et see on nii õige koht, kus öelda, et ka lahku minnes saab jääda sõpradeks, teineteist usaldavaks ja üksteise piire austavaks. Võivad olla mõned erandlikud lood, kus ühe poole ressurss (ehk olematu ressurss) seda ei võimalda, aga minu kogemus ütleb, et paljudes vaidlustes taandub vanematevaheline vaidlus siiski isiklikule pettumusele, tundele, et “sa tegid liiga, ma sain haiget” ning võimalusele lihtsalt ära teha. Nii võikalt kui see ka ei kõla, on lapsed selleks eriti tõhus arsenal, sest see vajutab selgelt kõige valusamasse kohta.

Kaasvanemlus ei ole kindlasti kerge, sest täita tuleb nii paljude erinevate (ja sageli vastandlike huvidega) poolte vajadusi, aga see ei ole ka võimatu. Enamikud lapsed ütlevad vanematevahelistes vaidlustes kui ühest suust, et ainus, mida nad soovivad on see, et nende vanemad ei vaidleks enam.

Nad kuulevad ka siis, kui te arvate, et nad ei kuula. Nad hingavad teiega ühte õhku, tarbivad sama energiavälja ja võtavad omaks iga teie raske ohke. See on ühele lapsele tohutu koorem.

Ja mida teravamas konfliktis me oleme, seda vähem me neid lapsi seal vahel näeme. Tähendab näeme, aga ei teadvusta.

Iga vaidlus ei pea lõppema kohtus. Iga eriarvamus ei pea tähendama tüli. Iga lahkheli ei pea automaatselt tähendama võimuvõitlust. Need mehhanismid, kuidas me meid tabavate väljakutsetega toime tuleme, on meie enda ehitada ja on okei paluda abi ja nõu. Kokkuleppel lahendatud vaidlus on parim võimalik tulem üldse, sest elu on näidanud, et iseenda kehtestatud kokkuleppeid täidetakse heas usus ja need säästavad lapsi.

Ühelt professionaalselt esindajalt ehk küll vähenähtav mõttekäik - aga, kes mind tunnevad, teavad hästi, et ma ujun paljudes asjades elus vastuvoolu ja räägin asjadest, millel paljud sõna ei tihka võtta. Aga ma teen seda ikka selle nimel, et päeva lõpuks me kõige olulisemad, lapsed, sellest võidaksid.

Kui ma panin kas või ühe teist endaga kaasa mõtlema, läks see postitus asja ette. Olge hoitud ja ärge unustage, et valemi teine pool näeb alati ette seda, et hoida tuleb ka ise! 🙏🏼

27/01/2024

Aitäh, hea sõna eest! 🙏🏼