01/07/2024
PRIORE vandeadvokaat Helvia Räägel esindas hagejat tsiviilasjas, milles vaidluse esemeks oli seltsingu vara jagamine pärast ühe seltsinglase surma olukorras, kus seltsinguvara oli kinnistusraamatu andmetel surnud seltsinglase omandis. Tegemist on huvitava vaidlusega, milles pidas vajalikuks oma seisukoha öelda ka Riigikohus.
Oluline on edaspidi taoliste vaidluste puhul pidada silmas, et abieluväline kooselu ei muuda iseenesest poolte omandisuhteid – kumbki isik jääb enda vara omanikuks. Kui elukaaslased soetavad kooselu ajal näiteks kinnisasja, mille omanikuna kantakse kinnistusraamatusse vaid üks elukaaslastest, siis ei muutu see kooselu jooksul ühisvaraks. Ka siis, kui elukaaslased parendavad koos näiteks ühele elukaaslasele kuuluvat korterit või ehitavad ühele elukaaslasele kuuluvale maale maja, ei muutu need hoolimata sellest ühisomandiks.
Samas, kui kooselu ajal omandatakse suurema väärtusega ese (nt kinnisvara) või luuakse ühiselt muu oluline ja kestva tähendusega varaliselt hinnatav hüve (nt renoveeritakse maja), on teatud tingimuste korral omanikuks mitteoleval elukaaslasel võimalik siiski esitada omaniku vastu rahaline nõue. Selle eelduseks on, et mõlema endise elukaaslase rahaliselt hinnatav panus on olnud oluline ja võrreldav ning vara soetamisel või parendamisel oli elukaaslaste ühine tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Sellisel juhul saab kooselu lõppemisel elukaaslane, kellele kinnisasi ei kuulu, nõuda vara väärtuse juurdekasvu ehk ühiselt loodud majandusliku väärtuse jagamist.
Kogu lahend on kättesaadav
Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus japõhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuson sätestatud kohtute seaduses.