13/11/2025
Täitemenetlus ei pea olema hirmutav ega elumuutev kriis. Õigete teadmiste ja läbipaistva tegutsemise korral on võimalik hoida oma elu kontrolli all ning lahendada võlgnevused samm-sammult. Kohtutäiturid ei ole karistajad – nad on partnerid, kelle eesmärk on aidata leida toimivad ja realistlikud lahendused.
Selleks, et iga inimene teaks, kuidas täitemenetluses targalt toimida, on kokku pandud peamised soovitused, mis aitavad vältida lisaprobleeme ja toetavad mõistlikku finantskäitumist.
Loe edasi ja vaata, millised on targa võlgniku kõige olulisemad sammud.
Targa võlgniku õiged sammud täitemenetluses
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on oluline organisatsioon Eesti õiguskaitse ja majanduskeskkonna stabiilsuse tagamisel. Meie tegevus aitab tugevdada ühiskonnas õiguskuulekust – väärtust, mis on üks õigusriigi ja demokraatliku ühiskonna tugisambaid.
Õiguskuulekas ühiskond ei teki iseenesest – see algab vastutusest, teadlikkusest ja usaldusest õigusriigi vastu.
Juhul kui isik on võlgnikuks täitemenetluses, on ülimalt oluline, et võlgnik oleks teadlik täitemenetluse erinevatest nüanssidest ning oskaks oma finantskäekirja ja käitumist juhtida mõistlikult. Võlgnikul on ülimalt oluline endale teadvustada, et ka võlgnikuna täitemenetluses olles on võimalik „normaalselt“ elada, kui teha kohtutäituriga koostööd ja mitte peita pead liiva all.
Inimesel, kes on enda võlgnevustega täitemenetluses puntrasse jooksnud, tuleks meeles pidada järgmist.
1. Kuidas saada teada enda vastu algatatud täitemenetlustest?
Kui kohtutäitur alustab täitemenetlust, saadab ta võlgnikule sellekohase teate. Sageli võlgnikud eiravad selle dokumendi vastu võtmist, elektronkirjad kustutatakse või suunatakse rämpsposti või juhtub, et see tähtis paber kaob lihtsalt ära. Ükskõik, mis selle tähtsa dokumendiga ka ei juhtu või kuhu ta ei kao, võlgnevus sellest ei muutu ega vähene. Siit ka esimene soovitus- tuleb välja selgitada, millised võlgnevused, millistes summades ja milliste kohtutäiturite juures sellel isikul täitmisel on. Oma võlgnevuste teadasaamiseks on kolm peamist võimalust. Esimene neist on logida sisse eesti.ee keskkonda ja leida sealt vasakult ülevalt rida „E-teenused“ ning sealt edasi „Notariaalsed dokumendid ja täitetoimikud“. Edasi avaneb „Minu vastu algatatud täitetoimikud“, valige „Isikukood“ ja „Esita päring“. Edasi kuvab süsteem teile loetelu teie võlgnevustest. Portaalis eesti.ee ei avaldata täitemenetluse alustamise täpset kuupäeva ega ka sissenõudja andmeid. Täiteasja alustamise alguse saab teada toimiku numbri keskmise osa järgi. Kahe kaldkriipsu vahel olev aastaarv näitab alati aastat, millal on täiteasi alustatud.
Teise võimalusena võib Kojale saata digitaalselt allkirjastatud avalduse registri väljavõtte saamiseks. Avaldused tuleb saata e-posti aadressile [email protected] Kolmanda võimalusena saab oma täitetoimikutest paberkandjal väljavõtet küsida Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantseleist Roosikrantsi 8 B, I korrus. Tõendeid väljastatakse esmaspäeviti ja kolmapäeviti kella 9.30-12.00 ja 13.00-16.30. Enda andmete väljavõtte saamiseks tuleb esitada kehtiv isikut tõendav dokument.
Täitmisregistri väljavõttelt on näha, millised võlgnevused milliste kohtutäiturite juures menetluses on. Samuti on väljavõttelt näha, millal on täitetoimikud alustatud ja kas võib olla tegemist aegunud nõuetega.
2. Millal võlgnevuse täitmine aegub?
Nõuete täitmise aegumise puhul on aegumise tähtajad ja aegumise kohaldamise kord erinevate täitedokumentide lõikes erinev. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, kas aegumist arvestatakse otsuse jõustumisest või selle täitmisele esitamisest. Samuti võib esineda muid aegumise asjaolusid, mis aegumise katkestavad või peatavad.
Kui, näiteks, täitedokumendiks on kohtuotsus või -määrus tsiviilasjas, siis Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude ning muude täitedokumentidest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on 10 aastat. Antud nõuete aegumist ei kohaldada automaatselt, selleks tuleb võlgnikul esitada kohtutäiturile vastav avaldus ja tasuda avalduse läbivaatamise tasu.
Rahatrahvi ja väärteomenetluse kulude sissenõuded, mis on pööratud täitmisele aeguvad, kui nõuet ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks . Aegumise lõpetab kohtutäitur ametiülesannete korras (avalduse esitamine ei ole vajalik).
Rahalise karistuse ja varalise karistuse ning menetluskulude sissenõuded, mis on pööratud täitmisele, aeguvad, kui nõuet ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks (TMS § 207, § 210, KarS § 82 lg 5). Aegumise lõpetab kohtutäitur ametiülesannete korras (avalduse esitamine ei ole vajalik).
Kui aegumisega seonduv tundub keeruline, on parim variant pöörduda asjakohase selgituse saamiseks kohtutäituri poole. Aegumise kohta saab lugeda ka Koja kodulehelt: https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/nouete-aegumisest/
3. Koostöö kohtutäituriga
Kui nüüd on võlgnikul selge ülevaade oma täitemenetluses olevatest võlgadest, menetlevatest kohtutäituritest ja aegumistähtaegadest, tuleks võlgnikul asja menetlevale kohtutäiturile edastada kõik andmed oma pangakontode ja sissetulekute kohta. Kohtutäitur ei tea, mitu ülalpeetavat võlgnikul on, seetõttu tuleb kohtutäiturile edastada ka kõigi alaealiste ülalpeetavate andmed. Nendest andmetest lähtuvalt saab kohtutäiturile teha avalduse arestitud pangakontodele elatusmiinimumi jätmiseks (kirjalikult teatada oma nimi, isikukood, kasutava panga nimetus, ülalpeetavate andmed). Siinkohal tuleb toonitada, et nende andmete esitamisel tuleb olla väga aus - palka kolmanda isiku, näiteks alaealise lapse pangakontole kandes on omad tagajärjed ja usalduslik ning koostööle suunatud suhe kohtutäituriga juba rikutud.
4. Maksegraafiku alusel tasumise võimalus
Sageli soovivad võlgnikud täitemenetluses olevaid võlgnevusi tasuda maksegraafiku alusel. Vastavasisulise avalduse peab võlgnik kohtutäiturile edastama, kuid tuleb meeles pidada, et ka selle üle ei otsusta mitte kohtutäitur, vaid sissenõudja. Kui viimane keeldub võlgnikule maksegraafiku koostamisest, ei saa täitur seda otsust eirata. Küll aga on kohtutäitur siinkohal võlgniku partneriks, aidates kaasa erinevate võimaluste leidmisel, et tekkinud võlad saaksid võimalikult kiiresti ja tõhusalt sisse nõutud.
5. Suhtlemine kohtutäituriga
Kindlasti on väga hea, kui võlgnik mingi regulaarsusega või küsimuste tekkimisel oma täituriga suhtleb. Kõigi kohtutäiturite andmed, aadressid ja kontaktivahendid on leitavad Koja kodulehel: https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/kohtutaiturid-kontakt/ . Koja kodulehelt leiab ka informatsiooni nende kohtutäiturite kohta, kes on oma tegevuse lõpetanud ja kellele on tema menetluses olnud täitetoimikud üle antud https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/ametist-vabastatud-kohtutaiturid/
Kui võlgnik soovib kohtutäituri büroosse vastuvõtule minna, tuleb enne kindlaks teha, kas sellisel juhul on vajalik ette registreerumine või mitte. Kui kohtutäituri büroosse helistada ning täitur võlgniku kõnele kohe ei vasta, tasub alati uuesti proovida. Tuleb arvestada, et kohtutäitur tegeleb paljude võlgnikega ning hetkel, kui võlgnik talle helistab, võib ta olla seotud mõne teise võlgnikuga. Kui võlgnik pöördub kohtutäituri poole kirjalikult või e-posti teel, tuleb meeles pidada, et kohtutäitur peab kirjadele vastama 30. kalendripäeva jooksul. Võlgnik võiks oma pöördumise lõppu lisada ka soovi saada kinnitust pöördumise kättesaamise osas.
Kui võlgnik tunneb, et tema õigusi on rikutud, on kõige parem pöörduda kohtutäituri poole selgituste saamiseks. Kui saadud selgitused võlgnikku jätkuvalt ei rahulda, on võlgnikul õigus otsus vaidlustada 10 päeva jooksul. Juhul, kui kohtutäitur võttis kontolt rohkem raha kui oleks pidanud, on võlgnikul õigus esitada taotlus raha tagastamiseks. Oluline on teada, et see avaldus tuleb esitada 3 tööpäeva jooksul alates raha kinnipidamisest. Lisaks avaldusele peab võlgnik esitama kõik kaasnevad ja tõendavad dokumendid.
6. Pacta sunt servanda – kokkulepetest tuleb kinni pidada
Kui sissenõudja on võimaldanud võlgnikule maksegraafikuga tasumist, peab võlgnik olema väga hoolas ja pidama kinni kõigist kokkulepetest. Võlad ei vähene iseenesest ega kao kuhugi- ainult võlgniku korrektne finantsdistsipliin, koostöö, ausus ja kokkulepete täitmine viivad lõpuks sihile- võlad saavadki makstud.
7. Täitemenetlusaegne elatisabi
Ja lõpetuseks tasub teada ja tähelepanelik olla nii võlgnikul kui elatise sissenõudjal, et Eestis kehtib riigi poolne elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, üldjuhul kahesaja euro suurune elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja. Täitemenetlusaegne elatisabi on olukord, kus on olemas jõustunud täitedokument (kohtuotsus, kohtumäärus, kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsus, kinnitatud vanemluskokkulepe, notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele või lepitusseaduse § 14 lõikes 3 või 4 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe ), mida kohustatud lapsevanem vabatahtlikult ei täida ning kelle suhtes on alustatud täitemenetlus ja riik maksab lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale perioodilist elatist kuni 200 eurot kuus.
Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetluse ajal, kui sundtäitmisel on lapse perioodiline elatisnõue ja kohtutäiturile on esitatud täitemenetlusaegse elatisabi avaldus. Alaealisele lapsele makstav elatisabi kantakse lapse vanema või seadusliku esindaja arvelduskontole. Täitemenetlust on võimalik alustada kohtutäituri juures juhul, kui lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis, kuid üks lapse vanematest lapsele elatist ei maksa. Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et täitemenetlus lapse perioodilise elatise nõudes on kestnud ühe täiskuu. Kui pärast 1-kuulist ooteperioodi ei ole perioodilist elatist maksma kohustatud isik lapsele elatist maksma hakanud, hakkab riik pidama arvestust selle üle, kas ja millises summas lapsele igakuiselt elatist laekub. Kui ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab riik lapsele maksma elatisabi kuni 200 euro ulatuses. See tähendab, et kui täitedokumendiga lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 200 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt täitedokumendiga mõistetud summale. Kui välja mõistetud elatis on suurem kui 200 eurot kuus, maksab riik elatist 200 euro ulatuses.
Kohtutäiturid ei ole karistajad – nad on võimaluste loojad. Kui võlgnik soovib lahendust ja teeb koostööd kohtutäituriga, saab täitur võlgade likvideerimiseks pakkuda realistlikke lahendusviise, mis aitavad vältida täiendavaid kulusid ja keerulisemaid täitemeetmeid.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda asub aadressil Roosikrantsi tänav 8B, Tallinn.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja koduleht: www.kpkoda.ee .
Korduma kippuvatele küsimustele leiab vastuseid: https://kpkoda.ee/kkk/
