Claudius Õigusbüroo / Claudius Law Office Tallinn

09/12/2022

👏 “Kas ja kuidas kaitsta leiutist?”
👏 Seminar on tasuta, 14.12 kell 10.00-11.00.

Õigel ajal ja õigetel sihtturgudel kaitstud leiutis aitab ettevõttel kindlustada turupositsiooni, annab õiguse keelata konkurentidel samasuguste toodete u ja turustamist ning tõstab ettevõtte väärtust. Veelgi enam, kaitstud intellektuaalomand on oluline argument läbirääkimistel koostööpartnerite ja investoritega. Seetõttu tasub enne uue tootega turule tulemist mõelda, kas sinu uudse tehnilise lahendusega toode või selle valmistamise meetod vajaks sihtturgudel kaitsmist. Sellisel juhul on oluline teada, milliseid samme tuleb teha kaitse saamiseks.

Registreeru:
👇☝🏼

Õigel ajal ja õigetel sihtturgudel kaitstud leiutis aitab ettevõttel kindlustada turupositsiooni, annab õiguse keelata konkurentidel samasuguste toodete valmistamist ja turustamist ning tõstab ettevõtte väärtust.

16/09/2022

📍 TASUTA KURSUS 📍

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi külalisprofessor Lehte Roots ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsuvad osalema „Tarbijaõigusest teadlik“ koolitajakursusel. Koolitus pöörab tähelepanu erinevatele tarbijakaitse õigusega seotud teemadele ja on suunatud juristidele, ettevõtjatele, tarbijakaitse spetsialistidele, omavalitsuste ametnikele ja kõigile teistele teemast huvitatud inimestele.

TOIMUMISE AEG JA KOHT
21. september 2022 kell 09.30-17.30 (8 ak. tundi) Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

Info: kliki 🧐👇

Oma igapäevastes tegem

07/09/2022

📌 Teadmiseks 📌

Riigikohus rahuldas kodaniku kassatsioonikaebuse töövõime hindamise ning töövõimetoetuse asjus, kohustades töötukassat vaatama korduvekspertiisitaotlus töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse saamiseks uuesti läbi. Otsuses märgitakse, et isiku töövõime ulatuse tuvastamine on hindamisotsus, milles eksperdiarvamus on vaid üks tõend kogumis ja mille kohtulik kontroll ei ole piiratud. Varasemast töövõime vähenemist tuvastavast otsusest erineva otsuse tegemine nõuab täiendavat uurimist, kinnitamaks, et asjaolud on muutunud.

Riigikohtu otsusega saad tutvuda siin: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-2474/11

13/08/2022

📌 Teadmiseks 📌

01/07/2022

📌📌📌 Riigikohus: ettevõtjatel on mõistlik sõlmida abieluvaraleping

Riigikohus juhtis hiljuti avaldatud otsuses tähelepanu sellele, et abikaasad peavad ühisvara üldjuhul koos valitsema ja kui üks abikaasadest tegeleb ettevõtlusega, siis on otstarbekas sõlmida abieluvaraleping.

Kohus arutas juhtumit, kus ettevõtjast mees oli asutanud Maltal fondi ja kandnud sinna abikaasade ühisvara hulka kuuluvad aktsiad. Seni ise aktsiate haldamisega tegelenud mees ei saanud tervise halvenemise tõttu enam varaga tegeleda ning andis aktsiad fondile üle, et tagada vara professionaalne valitsemine.

Naine ei olnud aktsiate fondile üleandmisega nõus ja esitas hagi, milles soovis tollal 63 miljonile eurole hinnatud aktsiate tagastamist perekonna ühisele väärtpaberikontole. Mees taotles omakorda kohtult aktsiate fondile üleandmisele heakskiitu. Kohtud leidsid, et naisel on õigus nõuda aktsiate ühisvarasse tagastamist ning ei andnud mehele nõusolekut aktsiate fondile üleandmiseks.

Varaühisus ei pruugi kõigile abikaasadele sobida

Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis tänases otsuses, et varaühisuse eesmärk on väärtustada kodu ja laste eest hoolitseva abikaasa rolli võrdselt samal ajal suuremat sissetulekut teeniva abikaasa panusega. Teisalt peavad abikaasad tegema ühisvara haldamisel väga tihedalt koostööd, mis võib vara korrapärast majandamist mõnikord hoopis takistada.

Seetõttu ei pruugi varaühisus olla otstarbekas näiteks ettevõtlusega tegelevate abikaasade puhul või kui perekonna varaline seisund on keskmisest märkimisväärselt parem ning mõlemad abikaasad soovivad vara valitseda üksteisest sõltumatult.

Kolleegium rõhutas, et kohus ei saa abikaasade asemel nende ühisvara valitseda. Kui abikaasadel on ühisvara kasutamisest erinev nägemus või takistab vara korrapärast majandamist ühe abikaasa tegevusetus, siis saavad nad kas kokkuleppel või kohtu kaudu oma varasuhted ümber korraldada. Nii abielu sõlmimisel kui ka selle kestel võib varaühisust täpsustada abieluvaralepinguga, samuti saab varasuhet muuta.

Riigikohus selgitas ka seda, et kuigi fondi asutamine järeltulevatele põlvedele vara jätmiseks on lubatav, saab kumbki abikaasa teha korraldusi vaid enda vara suhtes. Varaühisuse korral peavad abikaasad arvestama sellega, et pool ühisvarast kuulub teisele abikaasale. Ka paremad finantsteadmised ei anna ühele abikaasale õigust otsustada teise eest, kuidas viimane oma vara kasutab.

Allikas: Riigikohtu koduleht

01/07/2022

📌📌📌 UUENDATUD!
Parkimistrahv, viivistasu otsus - sain „trahvi“?

Viimasel ajal on Claudius Õigusbüroo poole pöördunud mitmeid kliente, kes on oma sõiduki parkinud eraparklasse ning saanud eraparkla mõne parkimistingimuse väidetava rikkumise tõttu parkimiskorraldajalt „trahvi“. Enamikul juhtudel on taoline „trahv“ saadud parkimistasu maksmata jätmise eest. Eraparklas parkimistingimuste väidetava rikkumise puhul pole sõidukijuhile parkimiskorraldaja poolt aga mitte määratud „trahv“, vaid hoopiski leppetrahv.

Toome välja mõned peamised klientide küsimused “trahvide” kohta:

❓ Kes peab tasuma trahvi, mis on saadetud sõiduki omanikule, kelle sõidukiga on keegi teine rikkunud parkimistingimusi?
❓ Kui kaua peab sõiduki omanik säilitama andmeid isikute kohta, kellele on enda sõidukit laenanud?
❓ Millal aegub leppetrahv?
❓ Millal algab leppetrahvi aegumise tähtaeg?
❓ Kas aegunud leppetrahvi võib nõuda?

❗️ Kuna eraparklaid, parkimistingimusi ja -lepinguid ning parkimistingimuste rikkumisega sõidukijuhile kaasneda võivaid „trahve“ puudutav on jätkuvalt ühiskondlikult aktuaalne, anname ülevaate olulisemast parkimisega seonduvast. Samuti toome välja, mida „trahv“ endast kujutab.

Loe:
👇

Konfliktide lahendamine, juriidiliste dokumentide koostamine, esindamine kohtus, õigusalased koolitused. Soodne õigusabi Claudius Õigusbüroost. 53 477 636

04/04/2022

Aastal 2012 oli Claudius õigusbürool praktikal ja tegeles ühe kaugsõidu autojuhi saamata jäänud töötasu vaidlusega Mart Parind.

Mart koostas hagi. Kohtuistungil tegi kohtunik hagi esitajale "märkuse", et miks te kirjutate nii pikalt - nagu essee (16 lk). :) Mart oli eeskujuks eesti õiguskeele väga heas valdamises ja matemaatilises võimekus hüvitiste suuruste arvutamisel, ladina keelsete terminite kasutamisel. 😉 Veidi huumorit ja meenutusi...

Au on tunda nii väärikat kolleegi!

Hiljuti ilmus Mardil trükist "Euroopa Liidu õigus. Eesti vaade" 📘 --> uudista www.ukuraamat.ee.

01/04/2022

Riigikohus rõhutas täna avaldatud otsuses, et tervishoiutöötaja tohib avaldada patsiendilt saadud andmeid kuriteo toimepanemise kohta vaid väga erandlikel juhtudel – näiteks kui patsient annab selleks ise nõusoleku, jätkuvalt on ohus inimeste elu ja tervis või laps on langenud väärkohtlemise ohvriks.

Näiteks uurimisasutuse nõudmisel on psühhiaatrilist ravi pakkuval arstil lubatud avaldada info üksnes selle kohta, kas inimene on ravi saanud ja seoses millise diagnoosiga. Seadus ei anna alust avaldada andmeid ravi täpsema sisu, diagnoosi nüansside ning ravi käigus teatavaks saanud muude asjaolude kohta, rääkimata kogu haigusloo avaldamisest. Kolleegium juhtis lisaks tähelepanu sellele, et haigusloos leiduv raviarstile usaldatud teave võib ka inimest süüstada, rikkudes niimoodi õigust mitte anda ütlusi iseenda vastu ja ausa kohtupidamise põhimõtet.

Võlaõigusseaduse järgi peab tervishoiuteenuse osutaja hoidma saladuses kõikvõimalikke andmeid patsiendi ja tema tervise kohta, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.

Sarnaselt advokaadi kutsesaladuse ja vaimuliku pihisaladusega kaitseb patsiendisaladus ehk arsti kutsesaladus usaldussuhet arsti ja patsiendi vahel. See on üldtunnustatud põhimõte, mille eesmärk on ühelt poolt tagada patsiendi privaatsus, aga teisalt ka tema usk meditsiinisüsteemi, mille puudumisel ei pruugi inimene ravile tulla ning võib seetõttu ohustada ennast ja teisi.

Andmeid tohib avaldada tõsise ohu korral ja nii vähe kui võimalik

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et vaikimiskohustus ei kata mitte ainult terviseandmeid, vaid ka perekondlikke, tööalaseid või majanduslikke asjaolusid, mille suhtes patsiendil on selge huvi. Seetõttu on ilmne, et arsti kutsesaladus hõlmab ka patsiendilt saadud infot kuriteo toimepanemise kohta.

Kolleegium rõhutas, et kriminaalmenetluses pole tervishoiutöötajal mitte üksnes õigus, vaid lausa kohustus keelduda patsiendi kohta ütluste andmisest ja dokumentide avaldamisest. Ebaseaduslik ja karistatav on igasugune patsiendisaladuse avaldamine, mille jaoks ei ole kas patsiendi nõusolekut või seadusest tulenevat alust.

Patsiendi nõusoleku saamiseks tuleb tervishoiutöötajal talle kõigepealt arusaadavalt ja lihtsalt selgitada andmete avaldamise ulatust, eesmärke ja tagajärgi ning tema nõustumine peab olema vabatahtlik, konkreetne ja üheselt mõistetav.

Mõnel juhul on seadusandja siiski otsustanud, et avalik huvi on olulisem patsiendi huvist hoida teda puudutavaid andmeid saladuses. Näiteks peab tervishoiuteenuse pakkuja informeerima kohalikku omavalitsust eriti ohtliku nakkushaigust põdevast inimesest, kes on teistele ohtlik, keeldunud ravist või rikkunud ravirežiimi, kui see on vajalik tema kinnisesse asutusse paigutamiseks. Tervishoiutöötajal tuleb teatada ka sotsiaalhoolekannet vajavast inimesest või perekonnast ja igaühel on kohustus anda teada abivajavast lapsest.

Seadus lubab arstil kutsesaladusest mõistlikus ulatuses kõrvale kalduda ka juhul, kui andmete avaldamata jätmisel võib patsient oluliselt kahjustada ennast või teisi. Samas juhtis Riigikohus tähelepanu sellele, et silmas on peetud ainult tulevikus sündida võivat kahju. Näiteks on arstil lubatud vastu patsiendi tahtmist teavitada tema elukaaslast HI-viiruse tuvastamisest, kui patsient ise ei ole sellega nõus. Kindlasti ei võimalda aga kehtiv seadus avaldada teavet patsiendi poolt juba toime pandud tegude kohta, mistõttu ei saa arst üldjuhul vastutada ka esimese astme kuriteost mitteteatamise eest.

Samuti tuleb arstil iga kord kaaluda, kas oht on niivõrd tõsine, et õigustab saladuse hoidmise kohustusest kõrvalekaldumist. Isegi kui arst otsustab seda teha, saab ta avaldada teavet üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik tõsise kahju ärahoidmiseks. Luba patsiendisaladuse avaldamiseks lõpeb hetkel, mil teo toimepanemist või selle tagajärje saabumist ei ole võimalik enam väärata. Erandiks on siin kohustus teatada väärkoheldud lapsest ja kuriteokahtlusest, mis on tekkinud inimese surma põhjuse kindlakstegemisel.

Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas alaealise vastu toime pandud seksuaalkuritegu, mille eest maakohus karistas süüdistatavat seitsme ja poole aasta pikkuse vangistusega. Ringkonnakohus ja nüüd ka Riigikohus jõudsid samale lõppjäreldusele, küll aga muutis kõrgeima astme kohus otsuse põhjendusi.

Allikas: Riigikohtu koduleht

15/03/2022

📌📌📌 Riigikohus tunnistas vaegkuuljaid ebavõrdselt kohelnud normid põhiseadusevastaseks

Riigikohtu üldkogu avaldas täna teisipäeval otsuse, millel on oluline roll Eesti põhiseaduse ja Euroopa Liidu õiguse vahekorra selgitamisel ning puuetega inimeste võrdse kohtlemise tagamisel.

Arutusel olnud kohtuasjas tunnistas Riigikohus põhiseadusevastaseks ja kehtetuks valitsuse määruse sätted, mis kohustasid nõrgenenud kuulmisega vanglaametniku teenistusest vabastama ega lubanud kuulmislangust näiteks kuuldeaparaadiga korrigeerida või vajadusel ametniku tööülesandeid muuta.

Väljaspool konkreetset kohtuasja on sel otsusel ka laiem mõju puuetega inimeste õiguste tagamisele. Üldkogu tõi esile, et nii Eesti põhiseadus kui ka Euroopa Liidu ja rahvusvaheline õigus rõhutavad vajadust võtta kasutusele mõistlikud abinõud, et tagada puuetega inimeste võrdne kohtlemine. Seetõttu on riigil enne inimese puude tõttu töölt vabastamist kohustus otsida lahendusi, mis võimaldaksid tal tööd jätkata, kui see ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suurt koormust.

Samuti on Riigikohtu otsusel oluline tähendus Eesti põhiseaduse ja EL-i õiguse vahekorra selgitamisel, sest vaegkuuljaid ebavõrdselt kohelnud valitsuse määruse sätted olid samal ajal vastuolus nii Eesti põhiseaduse kui ka EL-i õigusaktidega. Seetõttu pidi kohus otsustama, kas jätta sätted vastuolu tõttu EL-i õigusega konkreetses kohtuasjas lihtsalt kohaldamata või tunnistada need ka põhiseadusevastaseks ja kehtetuks.

Arvestades Euroopa õigusruumis toimunud arenguid täiendas üldkogu Riigikohtu seniseid seisukohti, mis puudutasid EL-i õigusega seotud Eesti normide põhiseaduslikkuse järelevalvet. Üldkogu asus seisukohale, et enamasti on kohtul valikuvabadus, kummale – kas EL-i õigusele või põhiseadusele – vastavuse kontrolli ta kohtuasja lahendamiseks teeb. Küll aga peab kohus selle valiku puhul arvestama, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ei tohi ohustada EL-i õiguse esimust, ühtsust ega tõhusust.

Üldkogu selgitas, et EL-i õigusele vastavuse kontroll ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus võivad teineteist täiendada ning viimane võib vahel tagada ka põhiõiguste parema kaitse. Kui kohus jätab Eesti õigusnormi vastuolu tõttu EL-i õigusega kohaldamata, siis puudutab kohtuasja tulemus vaid konkreetset kaebajat, aga põhiseaduslikkuse järelevalve abil on võimalik põhiõigusi rikkuv norm kehtetuks tunnistada ja see niimoodi õiguskorrast kõrvaldada.

Kaebaja sai vaatamata kuulmislangusele tööga hakkama

Arutusel olnud kohtuasi puudutas alates 2002. aastast Tartu Vanglas valvurina töötanud naist, kes vabastati 2017. aastal teenistusest, kui tervisekontrollis selgus, et tema ühe kõrva kuulmine ei vastanud vanglaametnike tervisenõuetele, mis kehtestati valitsuse määrusega 2013. aastal.

Naine taotles kohtult oma teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistamist ja hüvitise määramist. Halduskohus jättis tema kaebuse rahuldamata, aga ringkonnakohus tühistas otsuse ning määras 60 kuupalga suuruse hüvitise. Hüvitise suuruse puhul võttis kohus arvesse, et normid kehtestati üle kümne aasta pärast kaebaja tööle asumist, tema senine teenistus oli olnud laitmatu ja paari aasta pärast oleks tal tekkinud õigus eripensionile. Samuti algatas ringkonnakohus kaebaja vallandamise kaasa toonud normide suhtes Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.

Riigikohtu üldkogu leidis teisipäeval avaldatud otsuses, et valitsuse määruse sätted rikuvad põhiseaduses tagatud kutsevabadust ja õigust võrdsele kohtlemisele ning on vastuolus ka põhimõttega, et puuetega inimesed on riigi erilise kaitse all.

Üldkogu märkis, et kaebajal tekkis kuulmislangus väidetavalt juba lapsepõlves, ta töötas vanglas üle 14 aasta ja talle ei heidetud kordagi ette teenistusülesannete mittenõuetekohast täitmist. Samuti ei eeldanud tema töö sagedast vahetut kokkupuudet kinnipeetavatega. Seetõttu ei olnud kaebaja teenistustest vabastamine vajalik tema tööülesannete ohutuks ja täisväärtuslikuks täitmiseks ega vangla julgeoleku tagamiseks.

Riigikohus rõhutas, et isegi kui kuulmisvaegus oleks takistanud kaebaja tööd, poleks teda pidanud tingimata teenistusest vabastama. Riigil on nimelt kohustus võtta kasutusele mõistlikud abinõud, mis võimaldavad puuetega inimestel tööd jätkata. Mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvestada seda, kuivõrd need meetmed põhjustavad tööandjale täiendavat koormust ja kulusid. Antud juhul oleks kõne alla tulnud näiteks kuuldeaparaadi kasutamine või kaebaja tööülesannete muutmine.

Riigikohtu otsusega ning sellele lisatud eriarvamuste ja konkureeriva arvamusega saab tutvuda siin:
https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-tunnistas-vaegkuuljaid-ebavordselt-kohelnud-normid-pohiseadusevastaseks

Allikas: Riigikohtu koduleht

15/03/2022

📍📍📍 15. märts on rahvusvaheline tarbija õiguste päev

Päeva raames pööratakse tavapärasest enam tähelepanu tarbijate õigustele. Kuigi võib tunduda, et tarbija õiguste tundmine kaitseb üksnes tarbijaid, siis tegelikult see nii ei ole. Tarbija õigustest teadlik kaupleja suudab vältida eksimusi ja osata ka ennast kaitsta olukorras, kus tarbija kaebus ei ole põhjendatud. Lisaks aitab kohusetundlik käitumine kaasa ettevõtja usaldusväärsuse suurenemisele ja kliendibaasi kasvatamisele.

Enamasti eksivad kauplejad tahtmatult, omamata piisavalt teavet kehtivate nõuete kohta.

Tarbijakaitsealased üldnõuded tulenevad tarbijakaitseseadusest. Kauplejal on kohustus avaldada tarbijale pakutava kauba ja teenuse hind, märgistada kaup eestikeelse teabega vastavalt kaubagrupile kehtestatud nõuetele ning anda tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale kaasa eesti keelde tõlgitud kasutusjuhend.

Hinna avaldamisel on oluline meeles pidada, et lisaks müügihinnale tuleb üldjuhul avaldada ka ühikuhind. Teenust pakkudes tuleb tarbijat teavitada teenuse lõpphinnast ning kui seda ei ole võimalik eelnevalt määratleda, näiteks autoremondi teenuse puhul, siis hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal oleks võimalik teenuse lõpphinda piisava täpsusega arvutada.

Kaupleja oluliseks kohustuseks on ka kauba märgistamine eesti keelse teabega. Teave peab olema esitatud selgesti loetaval, arusaadaval ja üheselt mõistetaval viisil. Lisaks tuleb tarbijale esitada osade kaubaliikide kohta asjaomast kohustuslikku teavet, näiteks rõivaste puhul hooldamisjuhised. Täiendavalt on erinõuded kehtestatud näiteks mänguasjade, kosmeetika ja toidu märgistamisele, milledest peab samuti lähtuma tarbijale kauba müümisel.

Korrektne märgistus suurendab kaupleja usaldusväärsust ja mõnel juhul võimaldab ka ära hoida tarbijate pretensioone, näiteks rikutud mantli tõttu, mille põhjustas puudulikust märgistusest tulenev vale hooldus.

Käesolev aasta algas ühe olulise muudatusega kaupleja kohustustes tarbijalemüügil. Nimelt kauplejale pikenes kaubal ilmnenud puuduse tekkepõhjuse tõendamiskoormuse tähtaeg kuuelt kuult ühele aastale. See tähendab, et kui kaubal tekib puudus, siis ühe aasta jooksul alates kauba üleandmisest tarbijale on kauplejal kohustus välja selgitada puuduse tekkepõhjus. Tarbijale kehtiv kaheaastane pretensiooni esitamise õigus kehtib edasi senisel kujul.

Allikas: tallinn.ee

https://www.youtube.com/watch?time_continue=1&v=8nvPc91SmAk&feature=emb_logo

Ütlust „kliendil on alati õigus” ei käsitleta sõna-sõnalt, vaid eelkõige kauplemiskultuuri sünonüümina. Tegelikkuses tuleb ette ka olukordi, kus tarbija kaeb...

08/12/2021

📌 TEADMISEKS

10. detsembril tähistatakse taas rahvusvahelist inimõiguste päeva - just sel kuupäeval 1948. aastal võttis ÜRO peaassamblee vastu universaalsete inimõiguste deklaratsiooni.

Inimõiguste Instituut toob samal päeval kuulajate-vaatajateni videojutud kahes arutelupaneelis. Esimene keskendub üldisele ning üksikisiku huvidele, teine põhi- ja inimõigustele erinevates kultuurides.

Täpsema kava ja esinejatega tutvu instituudi kodulehel.

https://videojutud.eihr.ee/

01/07/2021

📌 PÄEVA ÕIGUSNÕU #9 | Korteriomanike omavahelised suhted ja korteriomandi valitsemine

Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võivad korteriomanikud ise korraldada korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid. Korteriomanike kokkulepe eeldab kõikide korteriomanike sellekohast tahteavaldust. Juhul kui mõni korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimiseks tahteavaldust andma, võib nõuda kohase tahteavalduse andmist kohtu kaudu.

Korteriomanike kokkulepe, millega korteriomanikud korraldavad korteriomandist või korteriühistust tulenevaid õigussuhteid korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatust erinevalt, kehtib korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes üksnes juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna. See tähendab, et kuna eriomand on iga korteriomandi kohta kajastatud kinnistusraamatu esimeses jaos, tuleb ka korteriomanikevaheline kokkulepe kajastada eriomandi sisuna kinnistusraamatu esimeses jaos.

Korteriomaniku seaduses sätestatust erineva kasutuse või majandamiskorralduse nõudmise korral tuleb kohtul kohustada ülejäänud korteriomanikke andma üldjuhul kaks tahteavaldust. Esiteks tuleb teistel korteriomanikel anda tahteavaldus, mis on vajalik kokkuleppe tekkimiseks, millega kaldutakse seaduses sätestatust kõrvale. Teiseks on vaja teiste korteriomanike nõusolekut kinnistusraamatu kande tegemiseks. Juhul kui kinnistamisavalduse esitab üks korteriomanikest (nt avaldaja), saab kinnistamisavalduse rahuldada üksnes juhul, kui avaldusele lisatakse puudutatud isikute nõusolekud. Puudutatud isikud on kõik need korteriomanikud, kelle korteriomandite registriosades kandemuudatusi tehakse.

Kui korteriomanike kokkuleppega antakse mõne korteriomaniku ainuvaldusesse teisi korteriomanikke välistaval viisil mingi kaasomandi osa, siis saab üldjuhul eeldada, et see annab korteriomanikule õiguse saada endale ka sellest kaasomandiosa kasutamisest või kasutusse andmisest saadava vilja (loodus- kui õigusvili). Samuti saab üldjuhul eeldada, et kokkuleppega kaasomandiosa ainukasutusõiguse saanud korteriomanikul lasub vastava kaasomandiosa korrashoiu kohustus (analoogselt eriomandi korrashoiukohustusega). Korteriomanike omavaheliste suhete reguleerimisel ei pea arvestama võimalike tulevikus tekkida võivate kolmandate isikute nõuetega, välja arvatud juhul, kui nõuete esitamine on piisavalt tõenäoline ja nõuded esitatakse suure tõenäosusega piisavalt lähedases ajalises raamistikus.

👉 Küsi julgesti ja lase endal elada rahuliku südamega!
📌 www.claudiuslaw.com
📌 Võtke õigusabi saamiseks ühendust Claudius Õigusbüroo juristiga!
☎️ (+372) 53 477 636, 📧 e-post: [email protected]