21/03/2021
Vabaabielu paarile kuuluva vara jagamine.
Allolev artikkel annab ülevaate sellest kuidas vabaabielus olev paar suhte lõppemisel saaksid jagada enda valduses olevat vara. Artikliga lükkame ümber müüdi, et kui vara on ühe nimel ja teine panustab selle parendamisse, siis ei ole parendajal õigust enda investeeringut tagasi saada.
Võlaõigusseaduse jõustumisega (2002) tekkis Eesti õiguskorda uus isikuteühingu vorm – seltsing, mida kohtupraktikas kasutatakse mitteabielulise kooselu vormidel, kui tuvastatud on poolte ühine eesmärk. Ühiseks eesmärgiks on kohtud lugenud ühise pereelu elamist ja laste kasvatamist, samuti ühise eluaseme renoveerimist ja korrashoidu.
Seadus ei sätesta seltsingulepingule kohustuslikku vorminõuet – selle võib sõlmida ka suuliselt.
Seltsingu regulatsiooni mõte seisnebki eelkõige selles, et teatud eesmärke on võimalik saavutada kas paremini või üksnes ühise tegutsemise kaudu.
Kogu seltsingu jooksul omandatud vara läheb seltsinglaste ühisomandisse (VÕS § 589 lg 1). Kui seltsing (kooselu) on lõppenud, toimub seltsingu (vara) likvideerimine ja seltsinguvara jaotamine VÕS § 600 alusel. Riigikohus on selgitanud lähemalt seltsingu likvideerimise sisu, märkides, et esmalt tuleb täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt, seejärel tuleb kindlaks teha seltsingu kasum või kahjum ja see jagada või katta, siis tagastada panused ja lõpuks jagada ülejääk. Seltsingu likvideerimisel kohaldatakse kaasomandi jaotamise sätteid. VÕS § 603 lg 1 sätestab, et pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste panused. Panuseks on VÕS § 581 lg 1 järgi igasugune ühise eesmärgi edendamine, seega ei pea see olema ainult rahaline panus.
Seltsinglaste kohustuseks saab olla muuhulgas ka vanemakohustuste täitmine. VÕS § 603 lg 1 sätestab, et seltsinglaste panused tuleb pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tagastada. Sellise nõudeõiguse võib kokkuleppeliselt välistada. Seda on rõhutatud mitmes kohtulahendis. Näiteks olukorras, kus inimesed, kes pole abielus, lepivad kokku, et üks elukaaslane on kodus, et last kasvatada ja teine käib tööl. Kuna tegemist on pooltevahelise kokkuleppega, tuleb sellist kokkulepet mõista selliselt, et kooselu lõppedes ei ole elukaaslasel, kes kodus lapsega oli, kohustust kõik kulutused kas osaliselt või täielikult hüvitada.
Kohtupraktikas on leitud, et seltsingu lõppemisel tuleb kõigepealt kindlaks teha seltsingu vara ja selle väärtus seltsingu lõppemise hetke seisuga. Panuse suuruse kindlaksmääramine on vajalik niivõrd, kuivõrd tuleb tuvastada, kas seltsinguvarast piisab panuse tagastamiseks ning kui ei piisa, siis tehtud panuse ulatuses vastutab kahjumi eest isik ise, kui seltsinglastel ei olnud teistsugust kokkulepet. Samuti eeldatakse, et seltsinglaste panus on võrdne, kui ei lepita kokku vastupidises. Näiteks tsiviilasjas nr 2-04-573 lõppes seltsing ühe seltsinglase surmaga, mistõttu esitas hageja nõude 683 401,50 krooni saamiseks, leides, et nii suur oli tema panus seltsingusse, kui soetati uusi asju ja parendati eluaset. Ekspertiisi käigus selgus, et seltsingu lõppemisel oli vara väärtusega 135 000 krooni. Seega kui hageja panus seltsingusse oli 683 401,50 krooni, kuid vara oli väärtusega 135 000 krooni, oli tal õigus poolele 135 000 kroonist. Ülejäänud kahjumi eest vastutas hageja ise. Seltsingut iseloomustab majanduslik risk, kui seltsingul läheb majanduslikult hästi, siis on võimalik jaotada saadud kasumit, kui halvasti, tekib katmist vajav kahjum.
Kui soovid täiendavat infot seltsingu kohta, siis helista 601 2900.