03/09/2026
Riik suudab tekitada tööd nii iseendale kui teistele. See ajakirjanumber keskendub hiljutistele juhtumitele, kus ametkondade agarus või hoopis hoolimatus on toonud kaasa erasektori mõttetu koormamise ja maksumaksja raha raiskamise.
Suve lõpus jõudis ligi 8000 raamatupidamis- ja maksunõustamisteenuse pakkujani Rahapesu Andmebüroo märgukiri. Büroo hinnangul ei teata sektor kahtlastest tehingutest piisavalt ning kutsub raamatupidajaid ja teisi kohustatud isikuid üles selliseid tehinguid tuvastama ja neist teatama. MaksuMaksja aitab abipalvel rohkemate inimesteni jõuda ja avaldab kirja tervikuna, lisades omalt poolt täiendava nimekirja Eesti ametitest ja inspektsioonidest, kellele usin raamatupidaja võiks oma põhitöö kõrvalt hakata teavitusi ja kaebusi saatma.
MaksuMaksja vestles õiguskaitse- ja finantsjulgeoleku eksperdi Aivar Orukasega, kes on pikalt töötanud ka Rahapesu Andmebüroos, et selgitada, kui tõhusalt Eestis rahapesuga võideldakse, kus peituvad valdkonna riskid ning kas märgukirjade saatmine raamatupidajatele ja teistele kohustatud isikutele võiks probleemi lahendada.
EML jurist Hiie Marrandi kirjutab teisestki suvisest kulmu kergitavast üllitisest — regionaal- ja põllumajandusministri määrusest, mis kohustas väikeseid aia- ja metsasaaduste kasvatajaid-müüjaid oma toodangust teatama, kui tootmismaht ületab kehtestatud piiri. Sellega kaasneks ka riiklik järelevalve, mille eest peab inimene hakkama maksma. Määrus tekitas avalikkuses ootamatult tugeva vastureaktsiooni, mistõttu lubas minister selle üle vaadata.
Riigikontroll tuvastas hiljutise auditi käigus, et üle veerand miljardi riigi raha seisis SmartCapi fondides investeerimise ootel, samal ajal kui riik peab igapäevaste kulude katmiseks laenu võtma. Raha ebaotstarbekat kasutust rõhutab seegi, et ootel rahalt tuleb maksta ka valitsemistasu, samuti ei ole selged riskikapitaliinvesteeringutele seatud eesmärgid ega see, kuidas nende tulemuslikkust hinnata.
Ajaloolane Mart Helme võtab üksipulgi lahti Hiina eduloo ning vaatab, kuidas on riik suutnud ühendada tugeva keskse juhtimise, turumajanduse ja maailmamajandusse lõimumise. Hiina näide näitab, et kui riigil on selge eesmärk ja valmisolek tegutseda, ei pruugi isegi ideoloogilised dogmad majanduslikku edu takistada.
Eestil seisab tänavu ees platvormitöö direktiivi ülevõtmine ning koos sellega otsustamine, kas äppide vahendusel töötavad inimesed on tegelikult ettevõtjad või töötajad. EML juhatuse esimees Lasse Lehis ja EML juhatuse liige Martin Huberg kirjutavad, kuidas töösuhete radikaalne ümbermõtestamine toimub hiilival moel, ilma et selle mõjusid päriselt analüüsitaks. Samuti juhivad nad tähelepanu sellele, et maksuhaldur on olnud platvormide puhul seletamatult õrn ja tolerantne võrreldes jõuliste praktikatega muudes sektorites.
Loe lähemalt meie ajakirjast MaksuMaksja — tutvumisnumbri saad tasuta. 👇
https://maksumaksjad.ee/ajakiri/maksumaksja-2026-nr-1-2/