27/05/2025
Juba sel kolmapäeval tähistame 30 aasta möödumist päevast, mil Eesti notariaat liitus Rahvusvahelise Notariaatide Liiduga. Selle kõrval ei saa tähelepanuta jätta ka notarite endi mõju välissuhete ülesehitamisel. Olulise panuse on andnud näiteks Tallinna notar Anne Saaber, kes on Eesti notareid aktiivselt rahvusvahelistes koostöövõrgustikes esindanud 🤝
“Välissuhtlemise mõju saab hinnata pigem pikaajaliselt, harva on võimalik ette näha mõõdetavat kiiret kasu,” räägib Anne. “Areng tekib erinevatest mõjutustest, ideed tekivad parima praktika jagamisest ja julgus muudatusi ellu viia tuleb siis, kui kuulata teiste kogemusi ja võtta eeskuju nende lahendustest.“
Anne sõnul on väga oluline olnud lähimate naabrite ehk Läti ja Leedu notarite arenguga tutvumine. “Näiteks idee, et notarid võiksid olla ka abielulahutuste registreerijad, on tulnud just Läti kolleegidega suheldes. Samuti mõte, et notar võiks kliendiga toimingute tegemisel suhelda mitte samas ruumis olles, vaid interneti vahendusel, on saanud hoogu mõtete jagamisel kolleegidega Lätist, Leedust, aga ka Gruusiast,” toob ta välja.
“Nimetamata ei saa jätta teiste riikide notariaadi panust Eesti eranotariaadi arengusse. Just algusaastatel olid näiteks Saksamaa notarid need, kes aitasid eranotariaati üles ehitada. Tänaseks on Eesti notariaat aga jõudnud nii kaugele, et meie juures käiakse uute lahendustega tutvumas ja meid kutsutakse konverentsidele parimaid praktikaid jagama,” kirjeldab ta.
Anne ise on notariametit pidanud juba 28 aastat. Mis on selle ajaga tema enda töös ja inimeste õigusprobleemides muutunud? 👇
“Notaritöö kõige sügavam ja olulisem sisu on jäänud endiseks – peame ausalt ja erapooletult tagama osalejate eesmärkidele kõige paremini vastava lahenduse ja erinevate poolte huvide tasakaalustamise. Samas vahendid ja meetodid, mille kaudu selle tulemuseni jõutakse, on muutunud tohutult: lepingud on läinud mahukamateks, õiguse selgitamisele pööratakse palju tähelepanu ja juurde on tulnud ka kohtupraktikat, millega tuleb oma töös arvestada,” kirjeldab Anne.
“Eks meil kõigil on ka nüüd juba palju rohkem kogemusi selles osas, millele saaks ja tuleks juba tehingute tegemisel tähelepanu pöörata, et vähendada vaidlusi tulevikus,” lisab ta.
Anne näeb, et aastate möödudes julgevad inimesed tehingu vormistamise kõrval ka aina rohkem nõu küsida: kuidas tehingut teha ja milline lahendus võiks kõige parem olla? “See on ka minu töö kõige toredam osa, kui arutame koos kliendiga võimalike lahenduste üle ja valmiv notariaalakt ei ole lihtsalt enam-vähem valmis blanketi täitmine, vaid koostöös tekkinud lahendus,” räägib ta.
Meeldejäävamatest juhtumitest toob ta välja ühe omapärase loo kinkelepingu sõlmimisel. “Vanemad tulid oma just täisealiseks saanud lapsega kinkelepingut sõlmima ja kinkisid lapsele elamuga kinnistu. Kõik oli kena ja sujus rahulikult, aga kingisaaja tundus kuidagi vaikne ja üllatunud. Kui hakkasin pikemalt rääkima, selgus, et kingisaaja oli kutsutud notaribüroosse mingi muu ettekäändega ja kingitus oli mõeldud talle üllatusena sünnipäevakingituseks,” räägib Anne.
“Eks siis kohapeal sai muidugi kõik läbi arutatud ja kingisaaja sai ka lõpuks oma kingituse kätte, kuid tehingu peale kulus muidugi natuke rohkem aega, kui oli algul planeeritud. Notari ja juristina ei soovitaks ma küll sellisel viisil käituda, sest ka kingituse saamine on tõsine asi ja vajab läbimõtlemist, kuid inimlikult oli see lugu väga tore,” lõpetab ta.
