28/08/2026
„Soovin lapsele miinimumelatist.“
Seda lauset kuuleb sageli, justkui oleks miinimumelatis kindel summa, mis tuleb igas olukorras automaatselt välja mõista. Tegelikult ei alustata elatise küsimuses summast, vaid 𝗟𝗔𝗣𝗦𝗘𝗦𝗧.
Elatis on lapse õigus saada mõlemalt vanemalt ülalpidamist ka siis, kui vanemad enam koos ei ela. Seaduses sätestatud miinimumelatis annab arvutusliku lähtekoha, kuid ei ole valmis vastus iga pere jaoks. Põhjendatud elatise suurus sõltub lapse tegelikest vajadustest, tema elukorraldusest, vanemate senistest panustest ja nende majanduslikest võimalustest.
Kõigepealt tuleb välja selgitada 𝗟𝗔𝗣𝗦𝗘 𝗧𝗘𝗚𝗘𝗟𝗜𝗞𝗨𝗗 𝗞𝗨𝗟𝗨𝗗. Lisaks toidule ja riietele tuleb arvestada eluaseme, transpordi, hariduse, tervise ja huvitegevusega seotud väljaminekuid. Unustada ei tohiks ka kulusid, mida ei tehta igal kuul, näiteks hooajariideid, koolitarbeid või laagrit.
Seejärel tuleb vaadata, kuidas need kulud vanemate vahel tegelikult jagunevad. Kes ostab lapse riided? Kes tasub huviringi, koolikulud või ravimid? Kes kannab suuremad ja ootamatud väljaminekud? Ainult lapse elukoha järgi ei saa alati otsustada, kumb vanem tema ülalpidamisse rohkem panustab.
Oluline on ka 𝗟𝗔𝗣𝗦𝗘𝗚𝗔 𝗞𝗢𝗢𝗦 𝗩𝗘𝗘𝗗𝗘𝗧𝗨𝗗 𝗔𝗘𝗚. Kui laps viibib elatist maksma kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus, mõjutab see valemi järgi arvutatava elatise suurust. Samas ei tähenda ka võrdne ajajaotus automaatselt, et elatist ei tule maksta. Kui üks vanem kannab suurema osa lapse kuludest või vanemate majanduslikud võimalused erinevad oluliselt, võib elatis olla endiselt põhjendatud.
Arvestada tuleb ka 𝗩𝗔𝗡𝗘𝗠𝗔𝗧𝗘 𝗧𝗘𝗚𝗘𝗟𝗜𝗞𝗞𝗘 𝗩Õ𝗜𝗠𝗔𝗟𝗨𝗦𝗜. Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju üks vanem soovib saada või teine enda sõnul maksta suudab. Oluline on kogu olukord: vanemate sissetulekud, varaline seis, teised ülalpeetavad ning lapsega seotud kulude tegelik jaotus.
Elatiskalkulaator on hea abivahend esmase summa leidmiseks, kuid kalkulaatori vastus ei pruugi olla konkreetse lapse jaoks õige lõpptulemus. Kui soovitakse suuremat elatist, tuleb lapse suuremaid vajadusi põhjendada. Kui soovitakse maksta vähem, peab selleks olema mõjuv põhjus.
Enne kokkuleppe sõlmimist või kohtusse pöördumist tasub seetõttu arvutused ja lähtekohad hoolikalt üle vaadata. Kui lapse kulude, vanemate panuste või seadusest tuleneva arvutuse kokkupanemine tekitab kahtlusi, võib juristiga nõu pidamine aidata vältida olukorda, kus vaidlus algab valest summast või valedest eeldustest.
Miinimumelatis ei ole lapse hinnakiri. See on lähtekoht, mille kõrval tuleb alati näha konkreetset last ja tema tegelikku elu.
