Juridique õigusbüroo

Juridique õigusbüroo Juridique on õiguspartner korteriühistutele, ettevõtetele ja eraisikutele. Aitame ennetada vaidlusi, hinnata riske ning leida läbimõeldud lahendusi.

Oleme olemas enne vaidlust ja selle ajal.

05/09/2026

Juuraroti jututuba "Puuduste kõrvaldamise määrus, trahvihoiatus, kandest keeldumine - mis on dokumentides valesti? juba 8.septembri õhtul kell 18:30
Pane ennast kirja: www.juridique.ee/juuraroti-jututuba

"Nõue on juba kolm aastat vana – järelikult on see aegunud.“Aegumise puhul ei saa siiski lähtuda ainult nõude vanusest. ...
04/09/2026

"Nõue on juba kolm aastat vana – järelikult on see aegunud.“

Aegumise puhul ei saa siiski lähtuda ainult nõude vanusest. Kõigepealt tuleb välja selgitada, 𝗠𝗜𝗟𝗟𝗜𝗦𝗘 𝗡Õ𝗨𝗗𝗘𝗚𝗔 on tegemist, milline aegumistähtaeg sellele kohaldub ja millisest hetkest tähtaega arvestatakse.

Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on 𝗞𝗢𝗟𝗠 𝗔𝗔𝗦𝗧𝗔𝗧, kuid kõigile nõuetele ei kohaldu sama tähtaeg. Seadus näeb erinevatele nõuetele ette ka pikemaid aegumistähtaegu.

Oluline on ka see, 𝗠𝗜𝗟𝗟𝗔𝗟 𝗔𝗘𝗚𝗨𝗠𝗜𝗡𝗘 𝗔𝗟𝗚𝗔𝗕. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaja alguse määramisel tuleb aga vaadata nõude liiki: näiteks kokkulepitud tasu maksmise nõude puhul algab tähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks.

Aegumine ei tähenda ka seda, et 𝗩Õ𝗟𝗚 𝗞𝗔𝗢𝗕. Pärast nõude aegumist võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest, kuid aegumisele peab ta ise tuginema. Kohus ei arvesta aegumist üldjuhul omal algatusel.

Kontrollida tuleb ka seda, kas vahepeal on toimunud midagi, mis aegumist mõjutas. Näiteks võib 𝗩Õ𝗟𝗔 𝗧𝗨𝗡𝗡𝗨𝗦𝗧𝗔𝗠𝗜𝗡𝗘 aegumise katkestada ning kohtusse pöördumine või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine võib aegumise peatada.

Seetõttu ei piisa vana nõude puhul ainult kalendri vaatamisest. Tuleb kontrollida nõude alust, sissenõutavaks muutumise aega ning seda, mis on nõudega vahepeal toimunud.

Aegumine ei tähenda lihtsalt seda, et kolm aastat on möödas. Õige küsimus on: millal hakkas selle konkreetse nõude aegumistähtaeg kulgema ja kas selle kulgu on vahepeal midagi mõjutanud?

Oled elanud elukaaslasega koos 8 aastat. Korter on küll ainult tema nimel, kuid sina oled aastaid maksnud laenumakseid, ...
02/09/2026

Oled elanud elukaaslasega koos 8 aastat. Korter on küll ainult tema nimel, kuid sina oled aastaid maksnud laenumakseid, panustanud remonti ja aidanud kodu ülal pidada.

Nüüd saab suhe läbi.

Elukaaslane ütleb: „Korter on minu nimel. Sul ei ole siit midagi saada.“

Kas tõesti tähendab see, et aastate jooksul tehtud rahaline panus ei loe mitte midagi?

Ühelt poolt ei muutu inimene ainult maksete tegemise tõttu automaatselt korteri kaasomanikuks. Teisalt ei tähenda see alati ka seda, et kogu tehtud panus tuleb lihtsalt unustada.

Mingil hetkel tuleb otsustada, kas leppida olukorraga, proovida kokkuleppele jõuda või uurida, kas oma panuse eest võiks olla võimalik midagi nõuda.

Mida sina teeksid – lepiksid, prooviksid kokkulepet või läheksid oma nõudega edasi?

Korteriühistu liikmetel on üsna sageli arusaam, et enne töö tellimist peab juhatus võtma vähemalt kolm hinnapakkumist.Se...
31/08/2026

Korteriühistu liikmetel on üsna sageli arusaam, et enne töö tellimist peab juhatus võtma vähemalt kolm hinnapakkumist.

Seadus sellist üldist nõuet aga ei sätesta.

Juhatusel ei ole kohustust küsida iga töö või teenuse tellimisel just kolme pakkumist. See, mitu pakkumist on mõistlik võtta, sõltub eelkõige töö maksumusest, sisust ja sellest, kui oluline on tehtav otsus ühistu jaoks.

Mitme pakkumise küsimine võib olla väga mõistlik, sest nii saab võrrelda hindu, tööde mahtu, garantiitingimusi, tähtaegu ja muid olulisi asjaolusid. Kuid kolme pakkumise olemasolu ei tähenda iseenesest veel seda, et juhatus on tegutsenud hoolikalt.

Samuti ei pea juhatus valima automaatselt kõige odavamat pakkumist. Ühistu jaoks võib olla parem kallim pakkumine, kui selle taga on näiteks usaldusväärsem töövõtja, pikem garantii, parem tööde korraldus või varasem hea kogemus.

Oluline on hoopis see, et juhatus teeks otsuse ühistu huvides, oleks enne otsustamist piisavalt informeeritud ja suudaks vajadusel põhjendada, miks just selline valik tehti.

Juurarott soovitab suuremate tööde puhul pakkumised alles hoida ning fikseerida ka see, milliste asjaolude põhjal töövõtja valiti.

Enne töö tellimist tasub üle vaadata ka ühistu põhikiri ja üldkoosoleku varasemad otsused, sest nendes võib olla juhatusele ette nähtud täiendavaid piiranguid või nõudeid.

„Soovin lapsele miinimumelatist.“Seda lauset kuuleb sageli, justkui oleks miinimumelatis kindel summa, mis tuleb igas ol...
28/08/2026

„Soovin lapsele miinimumelatist.“

Seda lauset kuuleb sageli, justkui oleks miinimumelatis kindel summa, mis tuleb igas olukorras automaatselt välja mõista. Tegelikult ei alustata elatise küsimuses summast, vaid 𝗟𝗔𝗣𝗦𝗘𝗦𝗧.

Elatis on lapse õigus saada mõlemalt vanemalt ülalpidamist ka siis, kui vanemad enam koos ei ela. Seaduses sätestatud miinimumelatis annab arvutusliku lähtekoha, kuid ei ole valmis vastus iga pere jaoks. Põhjendatud elatise suurus sõltub lapse tegelikest vajadustest, tema elukorraldusest, vanemate senistest panustest ja nende majanduslikest võimalustest.

Kõigepealt tuleb välja selgitada 𝗟𝗔𝗣𝗦𝗘 𝗧𝗘𝗚𝗘𝗟𝗜𝗞𝗨𝗗 𝗞𝗨𝗟𝗨𝗗. Lisaks toidule ja riietele tuleb arvestada eluaseme, transpordi, hariduse, tervise ja huvitegevusega seotud väljaminekuid. Unustada ei tohiks ka kulusid, mida ei tehta igal kuul, näiteks hooajariideid, koolitarbeid või laagrit.

Seejärel tuleb vaadata, kuidas need kulud vanemate vahel tegelikult jagunevad. Kes ostab lapse riided? Kes tasub huviringi, koolikulud või ravimid? Kes kannab suuremad ja ootamatud väljaminekud? Ainult lapse elukoha järgi ei saa alati otsustada, kumb vanem tema ülalpidamisse rohkem panustab.

Oluline on ka 𝗟𝗔𝗣𝗦𝗘𝗚𝗔 𝗞𝗢𝗢𝗦 𝗩𝗘𝗘𝗗𝗘𝗧𝗨𝗗 𝗔𝗘𝗚. Kui laps viibib elatist maksma kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus, mõjutab see valemi järgi arvutatava elatise suurust. Samas ei tähenda ka võrdne ajajaotus automaatselt, et elatist ei tule maksta. Kui üks vanem kannab suurema osa lapse kuludest või vanemate majanduslikud võimalused erinevad oluliselt, võib elatis olla endiselt põhjendatud.

Arvestada tuleb ka 𝗩𝗔𝗡𝗘𝗠𝗔𝗧𝗘 𝗧𝗘𝗚𝗘𝗟𝗜𝗞𝗞𝗘 𝗩Õ𝗜𝗠𝗔𝗟𝗨𝗦𝗜. Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju üks vanem soovib saada või teine enda sõnul maksta suudab. Oluline on kogu olukord: vanemate sissetulekud, varaline seis, teised ülalpeetavad ning lapsega seotud kulude tegelik jaotus.

Elatiskalkulaator on hea abivahend esmase summa leidmiseks, kuid kalkulaatori vastus ei pruugi olla konkreetse lapse jaoks õige lõpptulemus. Kui soovitakse suuremat elatist, tuleb lapse suuremaid vajadusi põhjendada. Kui soovitakse maksta vähem, peab selleks olema mõjuv põhjus.

Enne kokkuleppe sõlmimist või kohtusse pöördumist tasub seetõttu arvutused ja lähtekohad hoolikalt üle vaadata. Kui lapse kulude, vanemate panuste või seadusest tuleneva arvutuse kokkupanemine tekitab kahtlusi, võib juristiga nõu pidamine aidata vältida olukorda, kus vaidlus algab valest summast või valedest eeldustest.

Miinimumelatis ei ole lapse hinnakiri. See on lähtekoht, mille kõrval tuleb alati näha konkreetset last ja tema tegelikku elu.

Korteriomanik tasub peaaegu iga kuu midagi, kuid mitte kunagi kogu arvet. Mõnel kuul maksab rohkem, mõnel vähem. Aeg-aja...
26/08/2026

Korteriomanik tasub peaaegu iga kuu midagi, kuid mitte kunagi kogu arvet. Mõnel kuul maksab rohkem, mõnel vähem. Aeg-ajalt lubab ta, et järgmisel kuul saab võlgnevus tasutud, kuid tegelikult jääb osa summast ikka üles.

Võlg ei pruugi korraga olla väga suur, kuid see ei kao kunagi. Samal ajal lisanduvad uued arved ning juhatus peab pidevalt jälgima, kas ja kui palju omanik seekord tasus.

Sellises olukorras võib tekkida tunne, et kohtusse pöördumine oleks liiga karm, sest omanik ju maksab. Teisalt tähendab pidevalt üleval olev võlg, et korteriühistu annab talle sisuliselt tähtajatut krediiti teiste korteriomanike arvelt.

Mingil hetkel peab juhatus otsustama, kas jätkata meeldetuletuste ja lubaduste ootamisega, leppida omanikuga kokku selge maksegraafik või alustada võla sissenõudmist.

Mida sina sellises olukorras teeksid – annaksid veel aega, pakuksid maksegraafikut või alustaksid sissenõudmist?

Juurarott näeb aeg-ajalt olukorda, kus pärast inimese surma jäävad lähedased ootama pärimistunnistuse väljastamist. Arva...
24/08/2026

Juurarott näeb aeg-ajalt olukorda, kus pärast inimese surma jäävad lähedased ootama pärimistunnistuse väljastamist. Arvatakse, et enne seda ei ole pärand veel kellelegi üle läinud ning pärandajast maha jäänud varade ja kohustustega ei saa ega pea tegelema.

Tegelikult avaneb pärand inimese surma korral ning pärandi avanemise aeg on tema surmapäev. Sellest hetkest läheb pärand seaduse järgi pärijale üle. Pärimistunnistus väljastatakse hiljem selleks, et tõendada, kes on pärija ja millises ulatuses ta pärib – pärimistunnistus ise pärimisõigust ei tekita.

See ei tähenda, et inimene peab soovimatu pärandi endale jätma. Pärijal on õigus pärandist loobuda kolme kuu jooksul alates hetkest, mil ta sai või pidi teada saama nii pärandaja surmast kui ka oma pärimisõigusest. Kui pärija selle aja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.

Pärandvara hulka võivad lisaks varale kuuluda ka pärandaja varalised kohustused. Tasumist võivad oodata arved, laenumaksed, korteri majandamiskulud ja muud kohustused. Pärimismenetluse kestmine või pärimistunnistuse puudumine ei tähenda automaatselt, et maksetähtajad peatuvad või uusi kulusid enam ei teki.

Kui tead, et oled tõenäoliselt pärija ega kaalu pärandist loobumist, tasub ka ise pärandaja teadaolevate võlausaldajatega ühendust võtta. Näiteks võib uurida korteriühistult, pangalt või teenusepakkujalt, kas pärandajal oli tasumata arveid, kehtivaid lepinguid või muid täitmist ootavaid kohustusi. Võlausaldaja võib enne täpsemate andmete avaldamist küsida tõendeid sinu pärimisõiguse kohta, kuid saad teada, milliseid dokumente võlausaldaja teabe väljastamiseks sinult vajab või milliseid toiminguid sinult ootab.

Ühenduse võtmine ei tähenda, et iga küsitud summa tuleb kohe enda rahast tasuda või et nõude põhjendatust ei peaks kontrollima. Selle eesmärk on saada varakult ülevaade, millised kohustused võivad pärandvara hulka kuuluda ja kas tasumata summad võivad aja jooksul suureneda.

Juuraroti nõuanne on seekord lihtne: kui sa ei plaani pärandist loobuda, ära oota pärimistunnistuse väljastamist, et hakata pärandaja kohustusi välja selgitama. Varakult kogutud teave aitab vältida olukorda, kus mitu kuud hiljem saabub korraga suur nõue, millega keegi ei olnud arvestanud.

23/08/2026

Väljakutse "Kuidas saada võlgnik maksma" alustab juba homme kell 9.15.

Address

Tallinn
11317

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Juridique õigusbüroo posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Shortcuts

Share

Category