JuristOnline.ee

18/08/2024

Kas inkasso häirib teid aegunud ja ülepaisutatud nõudega Eestis või välismaal? Te ei pea sellega üksi toime tulema! 🛑

Meie kogenud spetsialistid aitavad teil:
✔️ Kontrollida, kas nõue on üleüldse kehtiv
✔️ Saata seaduslikud vastulausekirjad
✔️ Kaitsta teie õigusi inkassofirmade vastu kohtus ja kohtueelses menetluses

Ärge laske end eksitada – võtke meiega ühendust ja astuge samm rahuliku elu suunas!

📞 Võtke ühendust juba täna ja laske meil teie mure lahendada!

+372 53913710
[email protected]
www.juristonline.ee

Jurist, Õigusabi, Juriidiline abi Eestis | Juristide konsultatsioon

11/04/2024

Töötasu, puhkusehüvitise ja muude hüvitiste reaalne kättesaamine ka maksejõuetult tööandjalt.

Koostöö meie õigusbürooga võib toimuda muuhulgas tulemustasu alusel (eeldusel, et tööandja on Teile võlgu). Ka siis kui Teil on olemas kehtiv kohtuotsus või Töövaidluskomisjoni otsus ja kohtutäitur ei ole võimeline täita otsust võlgniku vara arvelt. Tagame Teie palga, puhkusehüvitise ja muude hüvitiste reaalse kättesaamise maksejõuetult tööandjalt ning summa kantakse Teie pangakontole. Meie teenuste eest tasumine toimub ainult meie poolt sisse nõutud ja pangakontole laekunud rahaliste vahendite arvelt. Juhul kui meie ei saa rahalised vahendid kätte, siis kulusid Teile ei kaasne ja meie kanname need ise.

​

Kuidas alustada?

Võtke meiega ühendust telefoni või e-posti teel. Seejärel võtavad juristid Teiega ühendust, et ette valmistada pakkumine, leping ja volikiri tööga alustamiseks.

Miks valida meid?

Omame laialdast kogemust ja suudame tagada rahaliste vahendite reaalse kättesaamise, isegi kui see seni pole õnnestunud. Tegeleme nende küsimustega igapäevaselt.

18/02/2024

tööandjalt ei saa raha kätte, täitur ei saa raha kätte tööandjalt, tööandja ei ole tasunud töötasu, JuristOnline.ee saab raha kätte ja kannab Sinu kontole tulemustasu alusel

14/01/2024

RIIGIKOHUS: Apellatsioonitähtaja jooksul võib apellant kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust nendele maakohtu otsuse osadele, mille peale esialgu ei kaevatud (TsMS § 634 lg 1). Apellatsioonitähtaja jooksul peab apellant avaldama, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil (TsMS § 633 lg 7). Menetlusõiguse normide rikkumisele (v.a TsMS §-s 656 sätestatud rikkumised) tuleb tugineda apellatsioonitähtaja jooksul, mh tuleb apellatsioonitähtaja jooksul vaidlustada asjaolude tuvastamist maakohtus (TsMS § 652). Seevastu õiguse tõlgendamise, sh materiaalõiguse normide vale kohaldamise kohta võib apellant uusi väiteid esitada ka pärast apellatsioonitähtaja möödumist (TsMS § 634 lg 2).

Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses selge taotluse ja põhjenduste märkimata jätmine on kõrvaldatavad puudused TsMS § 3401 lg 1 tähenduses. Olukorras, kus apellatsioonkaebusest ei nähtu kas maakohtu otsust vaidlustatakse tervikuna või osaliselt, ning osalise vaidlustamise korral ka see, millises osas otsust vaidlustatakse ja missugust otsust taotletakse, või kaebuse põhjendused, mh see, millist õigusnormi on maakohus rikkunud, peab ringkonnakohus jätma apellatsioonkaebuse TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andma apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Alles juhul, kui apellant ei kõrvalda ringkonnakohtu osutatud puudusi, saab ringkonnakohus jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Kuna hageja esitas puuduliku apellatsioonkaebuse, millega soovis tõenäoliselt maakohtu otsuse tühistamist ja hagi rahuldamist, pidanuks ringkonnakohus jätma kaebuse käiguta ja andma talle puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

24/11/2023

Riigikohus: 1. jaanuaril 2022 jõustunud TsMS § 326 lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi toimetada kätte saaja postkasti panemisega üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja seda ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule. Seega muudeti TsMS § 326 lg-t 2 selliselt, et menetlusdokumenti on võimalik kätte toimetada postkasti jätmisega juba esimese kättetoimetamiskatse järel. Seadusandja tahet muuta kättetoimetamise katsete eeldused paindlikumaks kinnitab ringkonnakohtu viidatud seaduse eelnõu seletuskiri (443 SE seletuskiri, lk 21).

TsMS § 309, § 326 ega ükski muu säte ei reguleeri menetlusdokumendi kättetoimetamist postkasti panekuga täpsemalt. Seega ei ole menetlusdokumentide kättetoimetajal mh kohustust üritada dokumente saaja elu- või äriruumis isiklikult üle anda kindlatel nädalapäevadel või kellaaegadel või arvestada kättetoimetamisel saaja võimalike töökohustuste, eluviiside vms asjaoludega. Eeltoodu ei välista siiski kohtu või muu kättetoimetaja, nt kohtutäituri õigust anda postiteenuse osutajale või kullerile menetlusdokumentide tõhusamaks kättetoimetamiseks konkreetsemaid suuniseid.

Kuivõrd kohtutäitur ei rikkunud tuvastatud asjaolude alusel TsMS §-s 326 sätestatud kättetoimetamise reegleid, tuleb kohtute määrused tühistada ning jätta uue määrusega võlgniku kaebus kohtutäituri otsuse peale rahuldamata.

16/11/2023

Kohtuotsusega kaasnev õiguskindlus ja õigusrahu ei pruugi alati üles kaaluda võimalust, et võlgnikule määratakse korduvalt sunniraha olukorras, kus kohtulahendit on objektiivselt võimatu täita.

Võlgnik väitis, et tema korteris ei asu teist korterit veega varustava veetoru kraani. Riigikohtu käsitluse järgi, hea usu põhimõttega vastuolus oleva sundtäitmise ärahoidmise eesmärgil on kohtul vastava väite alusel ka võimalus kontrollida, kas hageja korteris on kostja korterit veega varustava veetoru sulgemist võimaldav kraan, sh tuvastada, et korteris ei ole kraani ja et seda ei olnud seal ka juba eelmise kohtumenetluse ajal.

Eelnev näitab, et kohtuotsuse täitmisest võib pääseda objektiivsete asjaolude esinemisel. Ehk kui nõutavat lahendit/tegevust ei ole objektiivselt võimatu täita.

02/11/2023

RIIGIKOHUS TUVASTAS, ET LEPPETRAHVI KOKKULEPPE ON TÜHINE NING LEPPETRAHVI SUMMA EI KUULU MAKSMISELE, KUNA ENAMPAKKUMISEL EI OLE JÄRGITUD KINNISASJA TEHINGUTELE ETTENÄHTUD VORMINÕUDED (NOTARIAALNE VORM).

Hagiavalduse kohaselt osales kostja hageja korraldatud Tartumaal Peipsiääre vallas Kirtsi külas asuva Võilille kinnistu (registriosa nr 1905935) enampakkumisel. Kinnistu alghind oli 65 000 eurot. Kostja tegi 2. jaanuaril 2022 pakkumuse 91 600 eurot, millega ühes allkirjastas ka enampakkumise tingimused. Kostja pakkumus osutus parimaks, mille kohta vormistas hageja protokolli, nõustudes tema pakkumusega.

Enampakkumise tingimuste p 19 sätestab, et kui enampakkuja taganeb esitatud pakkumusest enne selle tähtaja lõppu, keeldub notariaalse lepingu sõlmimisest või ei ilmu kokkulepitud ajal notariaalse lepingu sõlmimisele, on ta kohustatud hüvitama hagejale saamata jäänud tuluna 5% enda pakutud hinnast. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel saamata jäänud tuluna 4580 eurot. Kostja ei ole hagejale nõutud summat tasunud.

Kolleegium on seisukohal, et kinnisasja müügilepingu sõlmimata jäämise puhuks ettenähtud leppetrahv on oma olemuselt suunatud poole survestamisele sõlmida kavandatud müügileping. Olles mõeldud kohalduma peamiselt olukorras, kus kostja on rikkunud enda antud lubadust osta kinnisasi enampakkumise käigus kokkulepitud tingimustel, peab niisugust leppetrahvi tasuma kohustav kokkulepe olema sõlmitud AÕS § 119 lg 1 kohaselt notariaalselt tõestatud vormis.

Kuna tuvastatud ja vaidlustamata asjaolude kohaselt ei ole pooled praegusel juhul sõlminud notariaalselt tõestatud vormis kokkulepet, siis on leping seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine (TsÜS § 83 lg 1) ning sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1).

Eeltoodust lähtuvalt ei ole pooltel kehtivat leppetrahvikokkulepet, millele tuginedes on hagi esitatud. Kuna hageja nõudel puudub õiguslik alus, on kohtud hagi valesti rahuldanud. Seetõttu tuleb alama astme kohtute otsused tühistada ning kolleegium saab teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu ei pea kolleegium menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt vajalikuks vastata kassatsioonkaebuse ülejäänud väidetele.

01/11/2023

TÖÖTAJA PEAB HÜVITAMA TÖÖANDJALE ÜLE 10 000 EURO, KUNA TA EI TEADNUD, ET TA SAAB TUGINEDA AEGUMISELE (EHK MENETLUSÕIGUSELE, MIS "VABASTAKS" VÕLAST). 01.11.2023. a lahendis asjas nr 2-20-5571 Riigikohus selgitas, et ringkonnakohus ei pidanud viitama aegumise kohaldamise taotluse esitamise võimalusele. Kohus arvestab aegumist üksnes kohustatud isiku taotlusel. Kuigi seadus võimaldab nõuda aegumise kohaldamist esimest korda ka alles apellatsioonimenetluses, kostja seda ei teinud. Maa- või ringkonnakohtus aegumise kohaldamise nõudmata jätmise korral ei saa seda nõuda kassatsioonimenetluses.

Kokkuvõtvalt oleks töötaja võinud pääseda võla tasumisest üksnes ühe lause (aegumise taotluse) esitamisel maakohtus või ringkonnakohtus. Tema aga seda ei teinud ning selline teadmatus maksis isikule üle 10 000 euro. Ära korda teiste inimeste vigu ja pöördu suure kohtumenetluste kogemusega juristide poole JuristOnline.ee.

28/10/2023

Kuula Eesti kohtute taskuhäälingu „Kohtulood“:

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus japõhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuson sätestatud kohtute seaduses.

25/10/2023

Soovitame vaadata 2023.a menetluskonverentsi: https://menetluskonverents2023.ee/live/

18/10/2023

RIIGIKOHUS: Kui menetlusosalisel on menetluses mitu esindajat, ei ole tal alust nõuda, et kohus saadaks menetlusdokumendid kõikidele esindajatele. Samuti ei saa menetlusosaline mitme lepingulise esindaja korral valida, millisele neist peab kohus menetlusdokumendid kätte toimetama.

TsMS § 224 kohaselt võib mitme lepingulise esindaja olemasolu korral neist menetlusosalist esindada igaüks eraldi. Kui klient on määranud teistsuguse esindusõiguse ulatuse, ei kehti see teiste menetlusosaliste ega kohtu suhtes. TsMS § 321 lg 1 teise lause järgi piisab mitme esindaja puhul menetlusdokumendi kättetoimetamisest ühele neist.

Sinu JuristOnline.ee

18/10/2023

ISESEISVA NÕUDETA KOLMAS ISIK VÕIB ESITADA KOHTUMENETLUSSE ASTUMISE AVALDUSE IGAL AJAL ENNE KOHTULAHENDI JÕUSTUMIST. Kolmas isik põhistas oma õiguslikku huvi sellega, et tsiviilasjas vaieldakse lepingu üle, mille pool on mh kolmas isik, kellel on kohustus maksta hagejale garandina raha, kui kostja vastu esitatud nõue jääb (osaliselt) rahuldamata. Riigikohus selgitas 18.10.2023. a kohtulahendis, et kolmanda isiku väidete õigsust eeldades võib tal olla piisav õiguslik huvi menetluse tulemuse vastu, kuna hagi (osaline) rahuldamata jätmine võib tuua temale kaasa negatiivseid tagajärgi. Riigikohus selgitas, et selline menetlusse astumine on võimalik muuhulgas apellatsioonkaebuse esitamise staadiumil.

Juhul kui Sul on vaja esindust kohtumenetluses või õigusnõu, siis võta julgelt meiega ühendust.