Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik

09/04/2026

Paar päeva tagasi kutsuti Kukusse!

Värske "Krimiraadio" esimeses pooles küsime otse ja ausalt - miks on Eesti justkui kõikide uute ülikangete tapjanarkootikumide katselabor? Vaatleme ka viimaseid politsei töövõite ning proovime aru saada, millise aine mõju all on Eesti narkoturg 2026. aasta kevadel. Olukorrast annab ülevaate...

09/04/2026

Käisin täna Vikerraadios rääkimas.

Hiljutised sündmused Valgas panevad murelikult küsima, kas noorte sooritatud rasked kuriteod on kasvav trend ja kuidas me selleni jõudnud oleme. Kell 7.35 on stuudios vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik. Saatejuhid on Margit Kilumets ja Sten Teppan.Saate toimetaja on Liis Seljamaa. Kontakt: liis.selja...

05/02/2026

Kas vangile vale ravimi andmine on hüvitatav kahju ka siis, kui ravim jäetakse õigel hetkel võtmata? 🧪🔐

Riigikohus selgitas hiljutises lahendis, et raviviga ei ole välistatud ja teatud juhtudel võib kahju tekkida ka ohuolukorra tõttu.
Samas leian – kui ravim tegelikult ei ole alla neelatud, jääb kahju ulatus reeglina väga väikeseks või puudub sootuks.

Räägin blogis lähemalt:
• mis juhtus konkreetse vangiga,
• mida Riigikohus rõhutas ravivigade ja kahju kohta,
• miks nõutud 10 000 € ei olnud põhjendatud,
• ning kuidas selliseid olukordi käsitleb patsiendikindlustus (TOKVS).

👉 Loe täisartiklit siit: https://kahjuhuvitis.ee/blogi/kui-vangile-antakse-vale-ravim-kas-kahju-on-huvitatav

23/11/2025

Mittevaraline kahju – haavatud au, riivatud väärikus või mainekahju – ei ole mõõdetav numbrites. Sageli küsivad kannatanud: “Kas mul on üldse vaja kohtusse minna, kui teine pool juba vabandas?” Või vastupidi: “Ma tahan, et ta vabandaks – kas kohus saab teda selleks kohustada?”
Selles postituses vaatamegi, milline on vabandamise õiguslik roll – ja milline mitte –, ning kuidas vabandus mõjutab mittevaralise kahju hüvitist.

Mittevaraline kahju – haavatud au, riivatud väärikus või mainekahju – ei ole mõõdetav numbrites. Sageli küsivad kannatanud: “Kas mul on üldse vaja kohtusse minna, kui teine pool juba vabandas?” Või vastupidi: “Ma tahan, et ta vabandaks – kas kohus saab teda selleks kohustada?” ...

11/06/2025

Kas Eesti riik käitub õiglaselt, kui mees, keda süüdistatakse vähemalt kaheksa vanainimese vägistamises, on endiselt vabaduses?
Tabasalu Pihlakodu juhtum šokeeris ja šokeerib jätkuvalt kogu ühiskonda.
Aga siin on, mis teeb asja eriti valusaks:
👉 Esimesed kirjalikud tõendid vägistamiste jutust on juba 2022 aasta veebruarist. Paraku vanainimeste jutt naerdi välja.
👉 Politsei pole üle kuulanud mitut olulist tunnistajat.
👉 Tõendid – nagu töötajate suhtlusgrupp on väidetavalt hävitatud.
👉 Prokuratuur ei ole isegi taotlenud väidetavast vägistajast abihooldaja vahistamist.
👉 Kannatanud on võtnud justkui uurija rolli, kogudes ise tunnistusi ja materjale.
Mõtleme hetkeks – kui oleks tegu lastega, kas reaktsioon oleks sama leige?
Pihlakodu juhtumi keskmes on küsimus: kas eakaid võib Eestis väärkohelda ja vägistada nii, et riik ei tegutse kannatanute huvides?
Kas „meelepetteks“ tembeldatud vägivald saab lihtsalt vaikuses kaduda, kui ohvrid on nõrgad, haavatavad ja sageli juba surnud?
See ei ole ainult ühe abihooldaja kuritegu. See on süsteemne läbikukkumine, kus vastutus libiseb nii vägistaja, järelevalveasutuste kui ka õiguskaitseorganite vahel.
👥 Kui oled šokeeritud või sul on infot selle juhtumi kohta – ära jää vaikima.
📣 Jagame seda postitust, küsime, nõuame. Mitte keegi ei tohiks surra teadmises, et teda ei usutud.

Tabasalu Pihlakodu juhtkond teadis juba kaks aastat enne kriminaalasja algatamist, et majas võib töötada vägistaja. Juhtkond ei teinud eakate naiste jutust välja, pidades seda meelepeteteks.

09/04/2025

Midagi on mäda meie riigis ja prokuratuuris kui prokuratuur väidab, et vägistamine ei too kaasa kannatanule kahju "(Prokuratuur - Iga tahtevastane suguühe ei pruugi põhjustada vaimset ja füüsilist tervisekahju").
Kommenteerin tänases Eesti Ekspressis Tabasalu Pihlakodu juhtumit, mis on šokeeriv. Mitte ainult toimepandud kuritegude tõttu, vaid veel enam – ka selle pärast, kuidas riik sellele reageeris. Neli dementset naist, keda kahtlustuse kohaselt nende viimastel eluaastatel hooldekodus korduvalt vägistati, jäid kohtumenetluses praktiliselt kaitseta. Nende väärikus, kannatused ja isikuvabadus pühiti kõrvale põhjendusega, et „ei olnud näha valu“. Riik astus sellise lähenemisega sammu, mida ei saa lubatavaks ja senise kohtupraktikaga kooskõlas olevaks pidada.
Väga ilusasti võtab selle julma loo kokku ühe kannatanu tütar: „Kui riik kohtumõistmises sellist asja lubab, siis see jätab mu ilma usaldusest riigi vastu. Ja täna väga aktuaalse teema valguses – miks ma peaksin seisma riigi eest, mis oma kodanikke ülekohtu ja kuritegude eest ei kaitse. Mulle kui naiskodukaitsjale on see väga kibe tõdemus, kui see nii peaks olema.“

Vt minu blogi:

Tabasalu Pihlakodu juhtum on šokeeriv. Mitte ainult toimepandud kuritegude tõttu, vaid veel enam – ka selle pärast, kuidas riik sellele reageeris. Neli dementset naist, keda kahtlustuse kohaselt nende viimastel eluaastatel hooldekodus korduvalt vägistati, jäid kohtumenetluses praktiliselt kai...

07/03/2025

Koolitasin kolmapäeval Eesti Puuetega Inimeste Kojas: PATSIENDI HARIDUSPÄEV - "Mida peab teadma patsiendikindlustusest?"
Minu ettekanne alates 1.42:

PATSIENDI HARIDUSPÄEV - "Mida peab teadma patsiendikindlustusest?"05.03.2025kell 11:00-14.00Eesti Puuetega Inimeste Kojas ja veebis

06/02/2025

Hiljuti avalikuks saanud Põhja-Eesti Regionaalhaiglast (PERH) lekkinud sisedokument on tõstatanud olulise küsimuse: kuidas tagada patsiendi ohutus ja läbipaistvus meditsiinisüsteemis? Juhtum, kus aastatel 2016–2018 said mitmed eesnäärmevähi patsiendid kiiritusravist raskeid tüsistusi, on murettekitav, kuid veelgi häirivam on see, et kannatanud ei saanud toimunust piisavat teavet. Antud juhul ei kohaldu kahjuks patsiendikindlustus, mis jõustus 01.11.2024. Seega ei ole võimalik kannatanutel saada hüvitist selle süsteemi kaudu. Siiski, kui toimunu kvalifitseerub raviveaks, ei pruugi patsientide või nende pärijate nõuded olla haigla vastu aegunud (TsÜS § 150). Seega võib mõnel patsiendil või tema pärijatel olla endiselt võimalik esitada kahjunõue haiglale sõltuvalt sellest, millal nad kahjust teada said ning kas tegemist oli raviveaga või mittevälditava tüsistusega.

Hiljuti avalikuks saanud Põhja-Eesti Regionaalhaiglast (PERH) lekkinud sisedokument on tõstatanud olulise küsimuse: kuidas tagada patsiendi ohutus ja läbipaistvus meditsiinisüsteemis? Juhtum, kus aastatel 2016–2018 said mitmed eesnäärmevähi patsiendid kiiritusravist raskeid tüsistusi, on ...

24/10/2024

Keda paelub AI ehk tehisaru: sai veidi teadust tehtud ja avaldatud artikkel teemal: Tehisaru ja lepinguväline vastutus: kas kindlustussüsteem asendab tulevikus deliktisüsteemi? Autonoomsete sõidukite näide.

2024/ 1 Magistritöö kaitseks Milleks kaitsta ajakirjandusvabadust? Deliktiõiguslik vastutus tegevusetuse eest Kindlustusandja täitmiskohustus liikluskindlustuses – kas kahjustatud isikuid täielikult või üksnes osaliselt kaitsev? Võlausaldajate huvide kaitsmine äriühingu makseraskuste sü...

18/10/2024

Arvasin veidi hambaarstide väidetest patsiendikindlustuse kohta:

Vandeadvokaat ja kindlustusõiguse ekspert Olavi-Jüri Luik peab alusetuks hambaarstide väidet, nagu tuleks tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse – tuntud ka kui patsiendikindlustus – tõttu hambaravi hindu tõsta kümnendiku võrra.

26/09/2024

Kas haigla suhtumine on ikka normaalne? Haiglas olevat 84 aastast vanamemme toimetatakse haigla transpordiga, selle käigus juhtunud liiklusõnnetuses murdub patsiendi 8 roiet ja vanainimene saab ka muud vigastused ning haigla jaoks on tegemist esialgset vabandamist mittenõudva "kerge juhtumiga", mille puhul peeti liigseks isegi politsei liiklusõnnetuse toimumiskohta kutsumist (kuigi seadus seda üheselt nõuab).

„See oli nii õudne! Mida aeg edasi, seda hullemaks sinikad ja valu läksid,“ räägib pisarsilmne lapselaps sellest, mis tema vanaemaga juhtus haiglabussis.