10/03/2022
Siit leiad vastused peamistele inkassonõudega seotud küsimustele.
1. Parkimistrahv aegub reeglina 3 aasta jooksul
Reeglina aegub lepingust tulenev nõue, ehk antud juhul parkimislepingu rikkumine kolme aastaga. Aegumine algab trahvi tegemise hetkest. Inkassofirmad vastavad aegumise kohta tavaliselt lakooniliselt, et aegumistähtaeg on 10 aastat. Kuigi teoreetiliselt on selline asi võimalik, siis juristide senise praktika kohaselt ei ole inkassofirmadel olnud õigust aegumistähtaega nii pikaks pidada.
2. Aegunud nõuet täitma ei pea
Kui nõue on aegunud, siis seaduse järgi nõuet maksma ei pea. See on nii sätestatud selleks, et kindla aja jooksul saavutada asjas õigusrahu ning õiguskindlus. Võlausaldaja teab seda ja peab nõude esitama seaduses ettenähtud aja jooksul. Lõputult venitada (ja näiteks viivisenõuet niimoodi kunstlikult suurendada) ei ole võlausaldajale lubatud.
Antud Ühisteenuse nõuete puhul viitab Julianus Inkasso ka sellele, et Ühisteenused AS-il polnud parkijate kontaktandmeid ning alles lähtuvalt 15.01.2019 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusele väljastab Maanteeamet eraparklatele sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmeid. Tasub tähele panna, et tänaseks on üle 3 aasta möödas ka viidatud kohtulahendi jõustumisest, ehk igal juhul on mõistlik aeg nõude esitamiseks ületatud.
3. Tahtlikku rikkumist peab tõendama inkassofirma
Seaduse järgi võib aegumistähtaeg olla erandjuhul 10 aasta, kui kohustust on rikutud tahtlikult. Siinkohal on võtmesõnaks “tahtlikult”, mida peab tõendama inkassofirma. Kui inkasso seda tõendada ei suuda, on nende väide alusetu ja nõue aegunud 3 aastaga. Sellise tahte tõendamine pole aega kuigi lihtne. Ka Riigikohus on rõhutanud, et ainuüksi see, et arve on jäetud maksmata, ei tähenda kohustuse tahtlikku rikkumist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-09 punkt 11).
4. Nõude aegumine võib ka katkeda
Nõude aegumine katkeb, kui võlgnik tunnistab nõuet – olgu siis kirjalikult või tegudes, näiteks sõlmides maksegraafiku nõude tasumiseks.
5. Aegumiseks ei pea pöörduma kohtusse
Inkassofirmad väidavad alusetult, et nõude aegumist kohaldab vaid kohus. Tegelikult on nõue aegunud lihtsalt seetõttu, et aegumistähtaeg on täis saanud ning pärast aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest – selleks piisab aegumise vastuväite esitamisest ning kohtusse pöörduma ei pea.
Küll aga tasub silmas pidada, et kui inkassofirma on aegunud nõudega ise kohtusse pöördunud, tuleb olla tähelepanelik ja taotleda aegumise kohaldamist. Kohus sellega omal algatusel tegema ei hakka. Kui inkassofirma algatab esiteks maksekäsu kiirmenetluse, tuleb sellele lihtsalt vastata, et nõudega ei nõustuta. Samuti võib inimene ise kohtusse pöörduda ja aegumist taotleda, kui inkasso alusetute nõuetega pommitab. Kohus igal juhul kohaldab aegumist, tühistab nõude ja kõik kohtukulud jäävad inkassofirma kanda (vt näiteks Harju Maakohtu otsust asjas nr 2-13-55770).
6. Inkassofirma reeglina ise kohtusse ei pöördu
Ükski inkassofirma ei hakka aegunud nõudega kohtusse pöörduma, sest ta teab, et see toob talle kaasa vaid kulu ja mitte tulu. Samal ajal ei takista keegi ega miski inkassofirmadel inimesi edasi eksitamast, häbistamast ja hirmutamast. Varem või hiljem nad ikka leiavad kellegi, keda õnnestub alusetut nõuet tasuma panna.
7. Aegunud nõudel maksehäireregistrisse asja pole.
Üks inkassofirmade survestamisviise on kanda ka aegunud võlad maksehäireregistrisse. Seda võib teha aga vaid siis, kui võlg registreeritakse kolme aasta jooksul selle tekkimisest, võla registreerib võlausaldaja ise, ehk inkassofirma on võla ostnud (mitte ei tegutse esindajana), võlga ei ole vaidlustatud ning võlanõue on näidatud tegelikus suuruses. Kui võla registreerimine neile tingimustele ei vasta, tuleb kanne maksehäireregistris vaidlustada ning registreering tuleb kustutada. Antud juhul kui võla tekkimisest on möödas üle kolme aasta, on sellise maksehäire avaldamine juba eelduslikult isikut tõsiselt kahjustav ja see on lubatud vaid erandlikel asjaoludel.
