19/08/2022
Maalehes vastab Tallinna notar Priidu Pärna lugeja küsimusele: MILLISED ON PERENAISE VARALISED ÕIGUSED, KUI TA LAHUTAB TALUOMANIKUST?
Lugeja küsimus: Mind ootab ees abielulahutus. Abiellusin 20 aastat tagasi mehega, kellele kuulub talu ja mets. Abielludes oli minul kinnisvarana korter, mis sai abielu ajal müüdud ning aja jooksul realiseeritud ühisesse majapidamisesse ning laste kasvatamisse. Minul oli enne abielu 2 last, kes on nüüd täiskasvanud ja keda abikaasa aitas kasvatada. Koos on meil veel kaks last, kellest vaid noorim on veel alaealine, 17aastane. Kogu kooselatud aja olen töötanud ning panustanud pere ja kodu ühisesse arengusse. Abielulahutuse järel soovin mehe juurest talust lahkuda, asuda elama eraldi. Millised on minu varalised õigused abielulahutuse korral?
PRIIDU PÄRNA: Lahutusega lõpeb mehe ja naise abielu ehk koostööleping. Abielu ei lõpeta vanemate ülalpidamiskohustusi oma laste suhtes, kes on alaealised või jätkavad täisealistena õpinguid kuni 21aastaseks saamiseni.
Lastele elatise maksmise reeglid sätestab perekonnaseadus ja siin tuleb lähtuda laste reaalsetest vajadusest ning asjaolust, et vanemad peavad panustama võrdselt. Elatise kokkulepe ja suhtluskord ei pea olema notari kinnitatud - seda tehakse vaid juhul, kui soovitakse elatise kokkuleppe rikkumisel otse oma nõudega pöörduda kohtutäituri poole ning siis ei pea esmalt samme kohtusse seadma. Lahutatud abikaasa võib ka endale elatist nõuda, kui ta pärast lahutust ennast vanuse või tervise tõttu ei suuda üksi ülal pidada.
Abielu lahutamine lõpetab küll abikaasade vahel valdavalt kehtiva ühisvararežiimi, kuid see ei tähenda veel seda, et kelle nimel vara on, see ongi 100% omanik. Kui vara omandati abielu ajal, siis on see ühisvara sõltumata sellest, kelle nimel see registris on. Selline ühisvara tuleb lahutamisel ära jagada. Kinnisasjade ja osaühingute jagamisel peab kokkulepe olema notari tõestatud, muud vara (vallasvara, kontod, väärtpaberid jms) võib jagada ka suuliselt või kirjalikult. Lähtutakse vara võrdse jagunemise põhimõttest, kuid sõltuvalt asjaoludest võivad abikaasad sellest kõrvale kalduda. Vara jagamise otsustavad seega abikaasad, s.t kellele see vara jääb, kas arvestatakse abikaasade panuseid selle vara soetamisel või väärtuse kasvatamisel, kas üks abikaasa peab teisele seoses eelnevaga maksma hüvitist või otsustatakse ühisvara müüa ja jagada raha.
Tihti on sellises küsimuse vaja juristi nõuandeid ja vara jagamise vaidlused lahendab kohus. Samas pole vara jagamine lahutamise eeltingimus - seda võib teha ka aastaid hiljem, kuid seniks on see vara endiselt ühisvara ning tehinguid lahutatud abikaasa nõusolekuta teha ei saa. Ühisvarast on siiski erandid - iga abikaasa lahusvara on enne abiellumist soetatud vara ja abielu ajal tasuta saadu, eelkõige kingitused ja pärandid, samuti isiklikud tarbeesemed. 2010. aasta perekonnaseaduse järgi ei ole ühisvara ka see ese, mis osteti abielu ajal lahusvara arvelt - näiteks mees müüb kingituseks saadud korteri ja sama raha eest ostab endale suvila.
Kui mehele kuulus enne abiellumist talu, mida abielu ajal ka naise vahenditest parendati, siis ei muutu see talu sellest veel abikaasade ühisvaraks. Naisel võib olla mehe vastu siiski rahaline nõue, et ta on oma panustega mehe vara väärtust tõstnud ja seda asjaolu tuleks vara jagamisel arvestada.
